Riigikontroll: riik peaks RKAS-i kõrval kaaluma ka erapakkujaid

Ühisministeeriumi hoone.
Ühisministeeriumi hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigi kinnisvarapoliitika ei soosi riigikontrolli hinnangul riigiasutusi leidma riigi enda pakutavast paremaid lahendusi. Riigikontrolli teatel ei peaks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste kasutamine olema automaatne valik ja RKAS-i pakkumiste kõrval tuleks kaaluda tuleks ka erapakkujaid.

Riigikontrolli analüüsi kohaselt on RKAS ehitustehniliselt pädev, kuid ei aita riigiasutustel eelarvekulusid kokku hoida ning on asutustele partnerina jäik ja liiga kulukas.

"Ülevaate koostamise käigus tõdesime üha enam, et need lootused, mis kaasnesid riigi kinnisvarapoliitika elluviimise RKAS-ile delegeerimisega, pole paraku täitunud," nentis riigikontrolör Janar Holm.

Riigi kinnisvara haldamist kimbutavad Holmi sõnul mitmed hädad, mis tulenevad ettevõtte sisulisest monopoliseisundist. "Seda ei ole põhjust ette heita RKASile, kes toimib valitsuse ja kitsamalt rahandusministeeriumi kehtestatud reeglite järgi ja peab äriühinguna täitma omaniku ootusi," märkis ta.

Rahandusministeeriumi teatel on riigi hoonete korrashoiuks vähemalt kolmandik raha puudu.

Riigi praegune kinnisvarapoliitika ei soosi aga riigikontrolli teatel riigiasututel erasektorist soodsama üüripinna või korrashoiuteenuse otsimist.

Ministeeriumite hinnangul on RKAS-i eesmärgiks pigem teenida kasumit kui pakkuda riigiasutustele paindlikumaid ja soodsamaid lahendusi. Eesmärgid, et RKAS teeniks kasumit ja oleks samas riigisektorile vajalikuks nõustajaks ja kompetentsuskeskuseks on omavahel vastuolus.

RKAS-iga seotud kulud on riigieelarvest kinni makstud, erasektori partneri hindade tõusu korral tuleks raha leida asutuse sisemiste ressursside arvelt. Erasektorist leitud soodsama lahenduse nii-öelda võiduraha võetakse üldjuhul asutuse eelarvest ära, mistõttu pole asutustel ka motivatsiooni soodsamat lahendust otsida.

Riigikontroll soovitab rahastada edaspidi kinnisvarakulusid riigieelarvest nii, et see soodustaks riigiasutuste pindade üürimist ja kinnisvara korrashoiuteenuste ostmist parimalt pakkujalt, mitte tingimustest sõltumata RKAS-ilt.

Riigisektori vajadused on ehitiste puhul sageli aga spetsiifilised ja ehitised eriotstarbelised.

Kuigi algselt oli RKAS-i loomise mõte koondada sinna riigi kinnisvara haldamise vajalik kompetents, siis ministeeriumite jaoks on probleemiks erialaspetsiifiliste teadmiste puudumine, et tingimuste üle RKAS-iga edukaid läbirääkimisi pidada.

Riigikontroll soovitab edaspidi nõuda riigiasutustelt kinnisvaravajaduste kriitilist ja tulevikku vaatavat hindamist ning soosida seda läbipaistvate rahastamisotsuste ja muude asjakohaste abinõude rakendamise kaudu.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: