Ehitusettevõtted ehitasid kokku 921 miljoni euro eest, sellest hooneid 640 miljoni ja rajatisi 281 miljoni euro eest.

Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 20 protsenti ja rajatisi 10 protsenti rohkem, teatas statistikaamet.

"Ehitusturu teise kvartali kasv on mõjutatud nii eelmise aasta madalast võrdlusbaasist kui ka viimaste aastate suuremast materjalide hinnatõusust. Võib öelda, et ehitusturg liigub praegu 2019. aasta tasemel," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar. 

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine, mis tulenes nii uusehitistest kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödest. Rajatiste mahtude kasv oli aga eelkõige seotud remondi- ja rekonstrueerimistöödega.

"Eelmisel aastal samal ajal ehitusfirmad ridamisi teavitasid oma projektide peatamistest, sügisel hakati neid uuesti avama. Kuna avamised võtavad aega, siis tänaseks on ehitusmahud kasvanud jah," rääkis 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja sõnul oli kasv osaliselt põhjustatud eelmise aasta madalamast baasist, kriisieelse aastaga võrreldes kerkis maht aga 12 protsenti. "Suure mõjuga sellele oli hoonete ehitus, mis keskmiselt on moodustanud ligi 70 protsenti kogu ehituse mahust," rääkis ta.

Hindade kallinemine mahtude tõusus esialgu veel kuigivõrd ei kajastu. "Kuna enamasti sel aastal töös olevad lepingud on sõlmitud varasemalt ja sel aastal sõlmitud lepingute hulk, mis on juba kõrgema hinnaga, on väiksem, siis meie müügikäibes hinnakasv täiel määral veel ei peegeldu," rääkis Merko Ehituse finantsüksuse juht Urmas Somelar.

Ka tulevikku võib ehitussektor vaadata praegu optimistlikult. "Nõudlus on antud hetkel suur, motiveeritud eelkõige sellest, et ka tellijad kardavad veel edasist hinnatõusu ja samas on väga aktiivne ka eluasemete turg ehk ehitusmahu langust lähema 12 kuu jooksul ei ole küll oodata," rääkis Somelar.

Välismaal tegutsevate ettevõtete mahud jäid mullusele tasemele

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud jäid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes praktiliselt samale tasemele, seal vähenes hoonete ja suurenes rajatiste ehitamine.

Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli neli protsenti, aasta varem aga viis protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1668 uut eluruumi ehk ligi neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute eluruumide järele püsib. Ehitusluba väljastati 2099 eluruumi ehitamiseks, mida on 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu. 

Kasutusse lubati 242 mitteelamut kasuliku pinnaga 107 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja spordihoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.