Martin Helme prognoosib kandidaat Karise läbikukkumist esimeses voorus

Foto: Priit Mürk/ERR

Kui koalitsiooni juhtpoliitikud Kaja Kallas ja Jüri Ratas prognoosisid "Esimeses stuudios", et Alar Karis saab esmaspäeval presidendivalimiste esimese voorus riigikogus rohkem kui vajaminevad 68 häält, siis kahe opositsioonierakonna juhid nii optimistlikud ei olnud.

Kuigi esmaspäeval on Alar Karis riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus ainus kandidaat, siis pole viimase hetkeni selge, kas Reformierakonna ja Keskerakonna toetusega, mis annab teoorias kokku 59 häält, liituvad ka saadikud Isamaast ja sotsiaaldemokraatide seast.

Ratase ja Kallase 68+ hääle prognoosile vastas EKRE juht Martin Helme ligikaudu 65 hääle prognoosiga, Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ja sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski täpset arvu ei öelnud. Helme ja Ossinovski hinnangul Karist esmaspäeval presidendiks ei valita.

Sotsiaaldemokraadid pole teinud saladust sellest, et eelistavad Kersti Kaljulaidi jätkamist presidendina ning Ossinovski märkis "Esimeses stuudios", et Kaljulaidi väljajätmine on üks inetu lugu. "Et Jüri Ratase teise valitsuse jaoks oli ta ebasümpaatne, on kõigile teada, aga üllatav on, et Reformierakond taganes toetusest Kersti Kaljulaidile. Oleme näinud, et presidendivalimiste protsessist, mis võiks olla Eestile parima presidendi leidmine, on saanud see, et Jüri Ratas ja Kaja Kallas üritavad mitte tülli minna ja leida ühist kandidaati," lausus Ossinovski.

Reinsalu sõnul pole selles midagi häbenemisväärset, et koalitsioon otsib uut presidenti ning tuletas meelde Kallase väljaütlemist, et uus president võiks olla nagu võõrkeeli oskav Arnold Rüütel.

Ratas põhjendas Kaljulaidi väljajätmist sellega, et Keskerakond soovib muutust. Ratase sõnul näitasid viimased viis aastat, et Kaljulaid pole see, kes suudaks ühiskonda liita. Teiseks tõi ta välja, et kuivõrd soov on uus president riigikogus ära valida, siis Kaljulaidil sellist poliitilist toetust praegu pole. Samuti on Kaljulaid Ratase hinnangul jäänud liialt passiivseks koroonapandeemia ajal.

Kaja Kallas märkis, et kümmekonnal parlamendierakondade kohtumisel sai selgeks, et kolm erakonda ei ole valmis Kaljulaidi toetama. Kallase sõnul vajab Eesti kedagi, kelle populaarsus oleks tõesti Arnold Rüütliga võrreldav.

"Rüütlil oli väga suur toetus, kui ta lahkus. /.../ Otsime (presidendiks) inimest, kes oleks president ka nendele inimestele, kellele progressiivne suund jääb kaugeks," ütles ta.

Martin Helme märkis, et kui Rüütel tõepoolest nii positiivne variant tundub, peaks ka ülejäänud parlamendierakonnad asuma nende kandidaadi Henn Põlluaasa selja taha, kes Helme hinnangul meenutab Rüütlit kõige rohkem.

Helme kritiseeris ametisolevat presidenti, märkides, et Kaljulaid ei saa täpselt aru, mis on presidendi roll, üritades muu hulgas sekkuda seadusandja töösse. Helme sõnul ei saa EKRE toetada ka koalitsiooni ühiskandidaati Karist, kes tema sõnul on pigem globalist ja liberaal.

 

Opositsioon: kandidaadi leidmise protsess on olnud ebakvaliteetne

Nii Ossinovski kui Reinsalu leidsid, et üks põhjuseid, miks kaks opositsioonierakonda pole Karist ametlikult toetama asunud, on olnud ühiskandidaadi leidmise protsessi ebakvaliteetsus, kus nende pakutud kandidaadid on kõrvale lükatud.

Reinsalu sõnul ei tasu kahel valitsuserakonnal nuriseda, et nelja erakonna ühist kandidaati pole leitud. "Kokkulepe nelja erakonna vahel ongi siis, kui see on kokkulepe nelja erakonna vahel – selle nimel tuleb pingutada. Aga see protsess ei ole olnud kvaliteetne," nentis ta.

Ossinovski sõnul ei tasu vabandust otsida ka arvukatest kohtumistest nelja erakonna vahel, sest kohtumiste arv ei ütle nende kvaliteedi kohta midagi.

"Protsess on ebakvaliteetne ja seetõttu ei tea me, mis homme (esmaspäeval – toim.) juhtub," lausus ta.

Martin Helme sõnul ei tasu hirmutada ka sellega, et kui riigikogu ei vali esimeses voorus uut presidenti, siis on parlament ebaõnnestunud. Helme viitas sellele, et ka koalitsiooni plaan võib olla hoopis valimise suunamine valijameeste kogusse, kus protsentuaalselt on äravalimise lävend madalam kui riigikogus – vastavalt 50 ja 68.

Kallas ja Ratas märkisid mõlemad, et hulga kandidaatide debatid võimalikult vara enne presidendivalimisi ei pruugi anda oodatud tulemust, nagu on näidanud eelmised presidendivalimised. Kallas tõi välja, et viis aastat tagasi oli küll mitu kandidaati, kuid valituks osutus lõpuks Kersti Kaljulaid, kes debattides ei osalenud. "Debatid viis aastat tagasi ei viinud kuhugi, viisid tupikusse," märkis Ratas omalt poolt.

Helme sõnul näitab aga kandidaadiga viimase hetkeni viivitamine seda, et järgmine president tahetakse erakondade tagatubades kokku leppida. "See ei ole hea viis presidenti leida. Ma tahaksin, et avalikes debattides president läbi katsutaks," lausus ta.  

Nii EKRE kui ka Keskerakonna juht kordasid "Esimeses stuudios" üleskutset minna üle presidendi otsevalimisele.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuuido", saatejuhid Johannes Tralla ja Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: