Kallas rääkis, et presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja vähemalt kolme erakonna toetust. Kallase sõnul ütlesid kolm parlamendiparteid, et nemad Kersti Kaljulaidi jätkamist ei toeta, viidates EKRE, Keskerakonna ja ka Isamaa vastuseisule.

"Alar Karise Karise nimi tuli välja nelja erakonna esimehe kohtumisel. Kaks erakonda kujundasid oma seisukoha, kaks mitte. Alar Karis on hea kandidaat vaadates tema varasemat kogemust kahe ülikooli rektori ja riigikontrolörina. Tal on suur potentsiaal ühiskonna ühendajana, mis on presidendi puhul üks olulisimaid rolle."

Kallas ütles, et Reformierakonna hääled Karise toetamiseks on kindlad.

"Hääletamine on salajane. Aga kõik meie inimesed, kes varasemate kandidaatide suhtes on väljendanud kahtlusi, on nüüd öelnud, et nad on valmis Alar Karist toetama. Meil peaksid kõik hääled pidama ja need hääled tulevad. See ei tähenda, et inimesed ei hääletaks südametunnistuse järgi, vaid nad toetavadki Karist."

Reformierakonna esimees avaldas lootust, et ka Keskerakonna hääled tulevad Alar Karise toetuseks.

"Oleme suhelnud ka teiste erakondadega. Vestlustes nad ütlevad, et on valmis Alar Karist toetama, aga kas see väljendub ka ristikeses valimissedelil, see selgub pärast valimisi. Mina olen isiklikult suhelnud erakonna esimeestega, meie inimesed riigikogus on suhelnud sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga riigikogus."

Kui riigikogu ei peaks suutma riigikogus presidenti ära valida ja valimised lähevad valimiskogusse, siis Kallase sõnul seal väga ootamatuid kandidaate tekkida ei saa.

"Valimiskogus on kindel arv hääli, kes saavad panna püsti kandidaadi. Meie kokkulepe (Keskerakonnaga - toim) on Alar Karist toetada kuni valimiskogu lõpuni. Kui me ei vali teda riigikogus, siis saame ta ära valida valijameeste kogus," kinnitas Kallas.

Kallas tunnistas, et Reformierakond oli valmis toetama ka Isamaa poliitikut Jüri Luike, kui Tarmo Soomere kandidatuur piisavalt toetust erakondades ei leidnud ja Alar Karise nimi ei olnud veel üles kerkinud.

"Kahjuks Jüri Luik ei olnud nõus. Poliitikutega on muidugi see, et kui nad on kellegi erakonnast, siis võib tekkida tunne, et ta on selle erakonna president. Kõik Eesti presidendid on näidanud, et nad on terve Eesti presidendid ja tema selja taga valimistel olnud erakonnad eelist pole saanud. Näiteks Isamaa arvas eelmistel valimistel, et Kersti Kaljulaidist saab neile mugav president, kuna ta on nende juures töötanud. Aga nii ju ei läinud."

Keskerakonna esimees Jüri Ratas kinnitas samuti, et koalitsiooni kokkulepe on toetada Alar Karist vajadusel kuni valimiskogu lõpuni. Seda ka juhul, kui näiteks esmaspäeval toimuvas riigikogu esimeses voorus peaks Karis saama vaid 59 häält, minnakse temaga ka järgmistesse voorudesse edasi.

Sibul: Karis saab napilt üle või alla 68 hääle

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar jäi üldsõnaliseks, kui talt küsiti, kuhu suunas sotsiaaldemokraatide hääled riigikogus võiks minna. Saar ei soovinud ka seda öelda, kuidas ta ise hääletab, sest nii võiks ta mõjutada oma erakonnakaaslaste otsustamist.

"Mina kindlasti võtan sedeli välja ja lähen hääletama valimiskabiini. Ma arvan, et kasutan pastakat. Kuidas ma hääletan, seda ma öelda ei saa. See hakkaks mõjutama teisi meie inimesi. Aga meil ei ole konsensust," sõnas Saar.

Isamaa riigikogu fraktsiooni aseesimees Priit Sibul oli mõnevõrra konkreetsem ja ütles, et mitte ükski Isamaa riigikogu saadik pole öelnud, et ta ei toetaks Alar Karist.

"Aga meil ühte inimest pole kohal (erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on haiglas - toim). Ja arvan ka, et kõik 11 häält ei tule. Aga poolthääli Karisele kindlasti tuleb," sõnas Sibul.

Sibul prognoosis, et Karis saab esmaspäeval riigikogus kas napilt üle või alla 68 hääle. Ta ütles ka, et pole kindel, et kõik 59 Karise üles seadnut teda ka toetavad.

"Mart Helmel oli eelmistel valimistel valijameeste kogus rohkem ülesseadjaid kui lõpuks hääli. Mul on infot, et täielikku üksmeelt ülesseadjate seas pole."

Rääkides Kersti Kaljulaidi võimalikust tagasivalimisest nentis Sibul, et teades meeleolusid Isamaa saadikute seas, siis "tema taha nagu üks mees poleks mindud".

Sibul ütles, et Isamaa oleks soovinud presidendikandidaadina näha oma liiget Jüri Luike, aga paraku otsustas ta ise sellest loobuda.

Põlluaas: Reformierakond ei pruugi Karist toetada

EKRE presidendiks soovitu Henn Põlluaas ütles, et kui koalitsioonierakonnad mängivad ausat mängu, siis on olemas võimalus, et Alar Karis valitakse esmaspäeval riigikogus presidendiks.

"Aga mulle tundub, et tagatubade lehmakauplemised ei ole veel lõppenud. Eeskätt Reformierakonna huvides on, et valimised läheksid valimiskogusse. On ju muid kandidaate, keda Reformierakond toetaks. Nad ei ole Keskerakonnaga pilvitus armastusabielus, vaid käib teineteise üle trumpamine."

Põlluaas ütles, et esmaspäeval EKRE riigikogus kindlasti Alar Karist ei toeta.

"Aga kui mingil hetkel meie enda kandidaat, see tähendab mina, langeb mängust välja, siis vaatame, kes on see teine kandidaat, keda toetada."

Kas EKRE saadikud üldse võtavad hääletussedelid välja, see selgub esmaspäeval kell 12.30 algaval fraktsiooni koosolekul.

Karis: minust ei sõltu enam midagi

Ainus üles seatud presidendikandidaat Alar Karis ütles, et esmaspäeval erakondadel temaga kohtumisi pole ja ta jälgib valimisi riigikogu rõdult. Riigikogu saadikuid Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadest ta ise läbi helistama ei hakanud.

"Mina olen võtnud seisukoha, et olen valmis rääkima kõigiga. Mulle on helistatud, aga ma ise pole samme astunud ja kellelegi helistanud. Ise samme astuda kandidaadi poolt poleks korrektne. Reaktsioon oleks vastupidine. Praegu on olukord, kus mina ei saa enam midagi teha ja jälgin kõike riigikogu rõdult," sõnas Karis.