Vitsuri hinnangul võis rekordilise majanduskasvu taga olla madal võrdlusbaas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Heido Vitsur Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Eesti teise kvartali 12,9-protsendine majanduskasv tuleneb eelmise aasta madalast võrdlusbaasist ning kriisieelse ajaga võrreldav majanduskasv peaks jääma kolme protsendi ümber, ütles presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.

"Möödunud aasta teises kvartalis oli majanduskasv miinus seitse protsenti ja sealt üles 12,9-protsendise kasvuni jõuda ei ole nii hirmus palju, vaid normaalne, hea, tugev kasv," rääkis Vitsur. Kuna eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis nii suurt majanduslangust enam ei olnud, siis ei ole ka tänavu kolmanda ja neljanda kvartali kasvunumbrid nii suured, lisas ta.

"Aga kui absoluutsummasid vaadata, siis see trajektoor peaks säilima. See 7,4 miljardit (tänavuse teise kvartali sisemajanduse kogutoodang (SKT) – toim.) – selle ümber kvartali SKT peakski tulema. Kolmas kvartal natuke suurem ja nii nagu ta ikka on kasvanud," rääkis Vitsur.

Kui võtta tänavuse teise kvartali SKT ja võrrelda seda kriisieelse 2019. aasta näitajaga, siis on Eesti majandus praegu umbes 2,5–3,5-protsendise kasvu juures, ütles Vitsur. "See on selline mitte väga suur kasv, vaid selline keskmine hea kasv arenenud riigile."

Seetõttu ei ole tema hinnangul praegu ka raha ülepakkumist majanduse stimuleerimiseks ning edasised majanduse ergutamise meetmed sõltuvad sellest, mis kolmandas ja neljandas kvartalis juhtuma hakkab.

"Teine kvartal oli meil selle poolest hea, et COVID-it oli siis väga vähe, kolmandas kvartalis on seda rohkem tulnud. Maailmas on kolmas ja neljas koroonalaine segamini. Nendel kõikidel on oma mõjud, nii et siin tuleb lihtsalt jälgida, mis toimub. Sest epideemia ei ole ületatud ja need raskused ka ei ole ületatud," tõdes ta majanduse stimuleerimist kommenteerides.  

Rääkides Eesti laenukoormusest, ütles Vitsur, et Eesti kohta on tõesti palju laenu võetud, aga Euroopa Liidu ja OECD teiste riikidega võrreldes on Eesti laenukoormus endiselt väga madal.

"Mina meie laenus mingit ohtu ei näe, sest meie laenutase on niivõrd madal võrreldes terve maailma laenutasemega, et momendil, kuni kriis siiski maailmas veel jätkub, erilist sellist kasinust näidata ei ole mõtet," leidis analüütik.

Kommenteerides võimalust, et Eesti majanduskasvu üks põhjus võis olla ka struktuurne üleminek odavamalt ja lihtsamalt töölt keerulisemale, märkis Vitsur, et osaliselt võis ka nii olla.

"Seda niisama lihtsalt ei saa ütelda, aga mingi liikumine võiks toimuda. Mis kindlasti toimus, toimus struktureerimine info ja side valdkonna suunas. See sektor kasvas väga kiiresti. Aga üldiselt on üsna raske minna üleöö mõnelt teenindavalt alalt infosse ja sidesse. Ma arvan, et see hakkab toimuma, aga kas selle arvele saab praegu seda kasvu panna, on väga küsitav, sest kui inimene läheb täiesti uude sektorisse, siis ta väga kõrget produktiivsust kohe ei saavuta. Aga midagi kindlasti toimus," arutles Vitsur.

Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aastaga rekordilised 12,9 protsenti, näitavad statistikaameti teisipäeval avaldatud andmed. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: