Nakatumiskordaja R on pisut kasvanud
Nakatamiskordaja R oli eelmisel nädalal üle-eestiliselt 1,15. Nädal varem oli see 1,05 ehk R on pisut kasvanud, selgus terviseameti nädala epiidülevaatest.
R on kasvanud Põhja regioonis (1,0→1,12) ja Ida regioonis (1,0→ 1,08). Lõuna regioonis ja Lääne regioonides püsib R stabiilsena vastavalt 1,2 ja 1,0. Kõrgeim nakatamiskordaja on Lõuna regioonis (R=1,2).
Viimase 14 päeva haigestumus kasvas kõikides maakondades peale Pärnumaa (langus 17,9 protsenti). Hiiumaal ja Lääne-Virumaal püsib haigestumus stabiilsena.
Kõrgeim juurdekasv on Viljandimaal (38,9 protsenti) ja Läänemaal (35,3 protsenti).
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on valdavalt Lõuna-Eesti maakonnad Võrumaa (923,3 nakatumist 100 000 inimese kohta), Valgamaa (741/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (779/100 000 inimese kohta) ja Viljandimaa (467/100 000 inimese kohta).
Nendes maakondades jätkab haigestumuse kasv keskmiselt 25 protsendi võrra. Kõrge haigestumus ning haigestunute juurdekasv oli ka Saaremaal.
Prognoos lähinädalateks
Terviseameti hinnangul peaks kehtestatud piirangute mõju sel nädalal juba avalduma ning samal ajal ei tohiks koolide avamisest tingitud mõju nakatumist veel oluliselt mõjutada. Seetõttu ei tohiks haigestumus oluliselt järgmisel nädalal veel kasvada.
Küll aga on terviseameti teatel oluline arvestada, et R on eelmise nädalaga pisut kasvanud ning seda eriti suurtes maakondades. Seega võib oodata haigestumise kasvu jätkumist lähinädalatel. Samuti mõjutab haigestumist oluliselt ka koolide avamine ja koolides ning lasteasutustes kehtestatud karantiinierisus.
Haigete vanuseline jaotus
Eelmisel nädalal kasvas haigestumine kõikides vanusrühmades. Endiselt on enim haigestunuid tööealise, sotsiaalselt aktiivse elanikkonna hulgas vanuses 20-59 aastat, moodustades 60 protsenti kõikidest haigusjuhtudest.
Eelmisel nädalal kasvas märgatavalt haigestumine üle 60-aastaste hulgas – vanusrühmas 75–79 kasvas haigestunute arv 145 protsendi võrra, vanusrühmas 60–69 ca 50 protsendi võrra.
Nakatumispaigad
Analüüsitud andmete põhjal jäi eelmisel nädalal nakatumiskoht teadmata 28 protsendil juhtudest (nädal varem 25 protsendil).
Nakkuse perekonnas sai 39,6 protsenti, välismaal 6,4 protsenti, tööl 5,9 protsenti, tutvusringkonnas samuti 5,9 protsenti, meelelahutuse- jm üritustel 3,3 protsenti, tervishoiuasutuses ja hooldekodudes kolm protsenti, lasteasutustes ja koolides 1,8 protsenti ning mujal 6,6 protsenti.
Eestis on 56 koroonakollet
Kokku oli eelmisel nädalal Eestis 56 aktiivset koroonakollet, mida on kolme võrra enam kui nädal varem. Kolletes oli nakatunuid 835.
Ca pooled kolded on seotud mitmesuguste mujal klassifitseerimata tegevustega, nagu meelelahutusüritused, laagrid, ekskursioonid, pulmad, sünnipäevad, kokkutulekud, festivalid, koolitus jne. Selliseid koldeid on kokku 27 ning nendes
nakatunutest moodustavad 55 protsenti kõigist kolletes nakatunud inimestest.
Lisaks mitmesugustele üritustele, on suurema osakaaluga ka perekondlikud kolded moodustades kõigist kolletest 26,8 protsenti.
Lisaks oli eelmisel nädalal terviseameti jälgimisel neli hoolekandeasutuse kollet.
Reisimisega seotud nakatumised
Eelmisel nädalal saabus Eestisse 21 509 inimest, kes täitsid piiriületaja ankeedi.
Kokku registreeriti 156 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 6,4 protsenti juhtudest. Sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 28 riigis.
Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Soomes, Türgis
ja Venemaal - vastavalt 30, 28 ja 16 nakatumist.
Bulgaariast toodi sisse üheksa ja Kreekast kaheksa haigusjuhtu.
Delta tüve osakaal on 99,9 protsenti
Eestis toimub püsiv ulatuslik riigisisene viiruse delta variandi levik. Viimase nädala genotüpeerimise andmetel on delta tüve osakaal 99,9 protsenti.
Eelmisel nädalal moodustasid vaktsineerimata haigestunud kõigist vaktsineerimata isikutest 0,29 protsenti, pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga haigestunud kõigist pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga isikutest 0,15 protsenti ning täielikult vaktsineeritud haigestunud kõigist täielikult vaktsineeritutest 0,10 protsenti.
Haigestunutest 70 protsenti ning hospitaliseeritutest 86 protsenti olid vaktsineerimata inimesed.
Toimetaja: Urmet Kook