Kersna sõnul lähtus vaidlus aktuste vaktsineerimise ja testinõude üle tõlgendusest, kas lapsevanemad on koolipere jaoks kolmandad isikud või mitte. Tema hinnangul ei peaks lapsevanemat koolis kolmandaks isikuks pidama.

"Meie eesmärk on hoida koolid avatuna ja selleks peame tegutsema selle nimel, et haigus kooli ei jõuaks. Selleks peame tagama, et meil oleks võimalikult suur osa kooliperest oleks vaktsineeritud, need, kes ei ole vaktsineeritud, saavad ennast testida või kanda maske," ütles Kersna.

Kersna märkis, et Eesti koolides erinevalt näiteks Lätist või Prantsusmaast siiski maskikohustust ei ole. "Meie ei ole koolis maskikohustust kehtestanud. Kui üldiselt mõistan ühistranspordis ja kaubanduskeskuses maskikandmise vajalikkust, aga koolis on väga oluline, et õpilased näeksid õpetaja nägu, miimikat, emotsiooni ja vastupidi, et õpetaja näeks õpilase näoilmet," sõnas Kersna. Ülikoolid on autonoomsed ja võivad ise neid otsuseid vastu võtta, lisas ta.

Sügisest pakub riik vaktsineerimisvõimalust ka koolides. Kersna rõhutas, et koolis küsitakse vaktsineerimiseks lapsevanema nõusolekut. "Kui on selline olukord, kus laps tahab vaktsineerida, aga lapsevanem ei ole seda nõusolekut andnud, siis me saame soovitada sellel lapsel minna oma perearsti juurde konsultatsioonile, et kuidas seda olukorda lahendada. Tegelikult ütleb seadus, et tervishoiuteenuse osutaja peab hindama noore inimese kaalutlusvõimelisust," sõnas ta.

Haridus- ja teadusminister nentis, et vaktsineerimisega kaasnev arutelu võib olla aluseks koolikiusamisele. "Meil on ka juba täna teada juhtumeid, kus on kiusatud nii neid noori, kes on andnud avalikult teada, et nad on vaktsineeritud ja vastupidi," sõnas ta.

Kersna sõnul peavad täiskasvanud olema tähelepanelikud oma suhtumise osas. "Kindlasti ei tohiks ühtegi inimest kiusata selle pärast, milliseid valikuid ta on teinud," ütles ta.

Ministri sõnul ei saa pidada eetiliseks kampaaniaid, kus asju vaktsineerimise eest välja loositakse või kingitusi pakutakse. "See on tervishoiuteenus ja see peab olema kaalutletud otsus, seda ei tohiks mõjutada muu peale selle, mis on selle plussid ja miinused," sõnas ta.

Distantsõppest tulenevate lünkade täitmiseks hariduses peab rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul tegema vähemalt kaks aastat süsteemset tööd. Kersna sõnul tekitab muret näiteks see, et matemaatika põhikoolieksami tulemus langes pandeemia-eelse ajaga võrreldes 8,5 punkti. "Meil on probleem, me peame selle lahendama. Haridus- ja teadusministeerium on juba kevadel eraldanud omavalitsustele kuus miljonit eurot lünkade eemaldamiseks," sõnas ta.

Haridus- ja teadusministeerium viis asutuses läbi ulatuslikud muudatused, mille käigus on koondatud mitmed ametikohad. Ministri sõnul on muudatuste taga soov ministeerimi parema juhtimise järele. "Näiteks enne oli üldharidus kahe asekantsleri vahel. Me tahame oluliselt suuremat paindlikkust organisatsiooni, et kiiremini reageerida erinevatele ülesannetele, mis haridusvaldkonnas on," sõnas ta.

Kersna tõi näiteks segaduse enne koolide lõpueksameid planeeritud testimisega, mille kohta ministeeriumis arvati, et koolipidajad ei tule sellega kaasa. Ministri sõnul olid omavalitsuste juhid plaaniga valmis kaasa minema ning kui koolid said informeeritud selgus, et omavalitsusi plaanist ei teavitatud. "Minu meelest see näitabki seda väärtuskonflikti. Mina arvan, et kui ministeerium teeb otsuseid, mis erinevaid osapooli puudutavad, siis me peame seda tegema nendega koostöös," rääkis ta.

Ministrile tehtud etteheidete kohta sõnas Kersna, et on olnud oma ametis oodatust nõudlikum. "Inimesed peavad töölt lahkuma, mõned inimesed on ikkagi koondatud, mõned inimesed ei ole neid pakkumisi vastu võtnud, mis on neile tehtud ja nad lahkuvad organisatsioonist. Kindlasti loomulikult kõik lahkumised ja kõik lõpud on valusad," ütles ta.

"Ma usun, et kui tulevad uued inimesed, siis vast läheb ka töörahu paremaks. Aga me räägime väga väikesest osast ministeeriumist, meil on ministeeriumis pea 300 inimest ja me räägime kümmekonnast. Enamus inimesi ütlevad, et need muudatused, mida me plaanime on õiged ja neid peabki tegema," sõnas Kersna.