Juri Zurba on laevamudeleid meisterdanud 50 aastat. 18. sajandi Hollandi sõjalaeva mudeli tegemiseks läheb umbes kaheksa kuud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

60 suurtükki on valmis. Torud pole metallist. Eesti kõige tugevam puu on sirel, ütleb meister. Kaunistuseks mõeldud naisefiguuridega on palju tegemist, siin kuluvad ära skulptori anded. Kõige täpsemad peavad olema joonised, siis saab mudeli valmistada tõetruu. Kui hüdrodünaamika on õige, saab mudeli ka vette panna.

"Ballast sisse panna. Kõik oleneb, mis materjali sa kasutad ja kuidas sa seda teed. Puit on ikka puit – kui korralik puit, siis peab. Hästi liimitud – seisab vee peal –pane ballast sisse ja kõik," rääkis Zurba.

Mudelimeister lõpetab kahurilaevade kogu Meremuuseumi jaoks – kõik sama tüüpi, samas skaalas, jooniste järgi valmistatud. Selline on muuseumi nõue. Tänaseks on valmis viimane laevamudel Paksu Margareeta kogusse pärast torni väljapaneku uuendamist. Viimase mudeli valmistas meremees Anton Galkin merel. See on 1904. aastal Šotimaal ehitatud ja 30-ndatel Eestisse müüdud aurulaeva koopia. Mudel pole veel väljapanekus.

Eesti Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen rääkis, et laeva saatus oli nukker. "1939. aasta 19. veebruaril olles teel Riiast Klaipedasse konservi- ja viinerilastiga sõitis Sõrve sääre juures madalikule, nagu paljud laevad enne teda ja hiljem on sinna ikka komistanud," lausus Dresen.

Kui palju abi on aga mudelist näiteks Estonia huku uurijatel – milline peaks olema parvlaeva visiiri mudel?

"Suured mõõdud peavad olema – üks kahele või üks neljale. Väikse visiiri peal sa ei näe midagi. See on materjali omadus. Need koormused – see on puhtalt inseneritöö, sa pead arvestama kõik need asjad ära. Aga mudeli peal sa seda ei tee," ütles Juri Zurba.