Elektri hind kujuneb börsihinna, taastuvenergia tasude, ilmastiku ja CO2 hinna koosmõjus. Nii-öelda vana energia tootmine söest või põlevkivist on aga oluliselt kallim. Samuti on suvi on olnud tuulevaikne ja reeglina meie piirkonnas elektri hinda madalana hoidva Põhjamaade hüdroenergia reservid on kokku kuivanud. Eesti sõltus ka naaberriikidest, sest elektri hind kujuneb Läänemere regiooni tootmisest tervikuna.

"Aastaga on energiatarbimine tõusnud kaheksa protsenti, ja nagu näeme,  on tuuline ilm, aga taastuvenergia võimsusi jääb turul puudu ja selle tõttu on vaja rakendada kivisöejaamu, põlevkivijaamu, gaasijaamu. Need on CO2 efektiivsed ja nõuavad seda komponenti hinnas. Kuna CO2 hind on aastaga pea kahekordistunud, ja need jaamad, mis emiteerivad CO2, on täna turul, siis need mõjutavad seda hinda kõvasti," rääkis Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov.

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar märkis, et elektri hind on praegu erakordselt kõrgel kogu Euroopas ja seetõttu konkurentsivõimet see väga ei mõjuta.

 "Oleks siis nii, et ainult Eestis on hind kõrge, siis oleks olukord teistsugune. Aga praegu on erakordselt kõrged elektrihinnad alates Eestist kuni Hispaaniani. Seda põhjustavad tegurid, mis mõjutavad hinda üle Euroopa. CO2 hind on väga kõrge hetkel, maagaasi hind on sellel aastal tõusnud. Tegelikult ka taastuvenergiat ei ole oodatud mahus praegu turul," rääkis Tatar.

Reeglina on elektri suurtarbijad oma hinnatõusu riskid fikseerinud.

"Väga paljud suured tööstused Skandinaavias ikkagi fikseerivad hinna tulevikuks ära, seitsmeks kuni kümneks aastaks, ja need tasemed, millega tehinguid tehakse, on isegi turuhinnast oluliselt madalamad," ütles Tatar.

Möödunud aastal nägime läbi ajaloo madalamaid hindu, sel aastal lööb elektrihind rekordeid.

"Volatiilsus ehk hinna kõikumine on tulnud selleks et jääda. Hind sõltub järjest rohkem ilmastikuoludest, kui palju on tuult, kui palju on päikest," nentis Tatar.

Samas oleneb paljuski sektorist, kus ja kuidas suudetakse elektri hinnatõus lõpptootesse üle kanda. Piltlikult öeldes tuleb hindade tõus juba äriplaani sisse kirjutada.

"Igasugune sisendi hinnatõus tõstab ju omahinda ja vähendab konkurentsivõimet. Praegu on nii läinud, et meie oleme põhja pool see piirkond, kus hinnatase kipub kõige kõrgem olema," ütles Grüne Fee juhataja Raivo Külasepp.

Külasepp lausus, et elektri hinnast rohkem mõjutab ettevõtteid siiski turusituatsioon ehk nõudmise ja pakkumise vahekord, kui palju tooteid mujalt maailmast sisse tuuakse, ja see paneb hinna paika.

"Juba aastal 1997 alustasime ühena esimestest Eestis soojuse ja elektri koostootmist maagaasist. See on üks võimalus, mis meil on alternatiivina,  et saame vaadata, kas maagaasist tootmisel tuleb hind soodsam või parajasti elektri ostmisel. Meil on kahe vahel valida," ütles Külasepp.