"Olukorrast riigis": pensionireformi mõjudega peab pikalt arvestama

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" teisest pensionisambast vabaneva raha mõju üle Eesti majandusele. Ajakirjanike sõnul olid pensionireform ja kriisiaegne teise samba maksete peatamine lühinägelikud otsused, mille mõjudega peab tulevikus arvestama.

Teisest pensionisambast vabanevat raha hakati taotluse esitanud inimestele välja maksma teisel ja kolmandal septembril, kokku maksti välja 1,34 miljardit eurot.

Lepiku sõnul jõudis turule väga kiiresti korralik summa raha, millest suur osa läheb tarbimisse. "Esimesed arvud, mida saab välja tuua – kolmandal septembril maksti kohtutäituritele 70 miljoni eest võlgasid, see on circa 13 000 kuni 14 000 inimest. Kindlasti on siin inkassosid, pankasid ja elatise sissenõudjaid, kes oma järge ootavad," rääkis ta.

"Kaupmehed räägivad, kuidas jaemüügi käive on kasvanud. See raha jõuab päris kiiresti turule, ka kommertspangad prognoosivad, et pool sellest rahast läheb otsetarbimisse," lisas ta.

Lühiajaliselt see tähendab see Lepiku sõnul riigi rahandusele ainuüksi tulu- ja käibemaksu pealt lisa. "Kõvasti on hagu antud majandusele ja küsimus on selles, mis on lühiajalised ja mis pikaajalised mõjud. Jah, lühiajaliselt võib näha päris palju positiivset, ma arvan, et kaupmeestel ja kõigil teistel on vähemalt lühiajaliselt hea meel, aga pikaajaliselt me võime siin näha sektoripõhiseid inflatsioonilisi mulle. Kõik teavad, et remondimehi on raske saada, pole välistatud, et mingil hetkel on pesumasinat endale raske osta," prognoosis Lepik.

Vabanev raha pani ka Tallinna börsi rallima, mis oli Lepiku sõnul lihtsaim koht, kuhu investeerida. "Kui vaatame ka seda, mis osa rahast börsile jõudis, tallinna börsil on börsipäeva käive üle 15 miljoni euro," märkis ta.

"On selge, et meil on mullistumine. Küsimus on, kas see on üdini halb või mis sellest pikema perspektiiviga saab," rääkis Lepik.

Riikoja sõnul ei tasu karta, et kogu välja võetud raha läheks tarbimisse, kuid tulevikus tuleb pensionireformi mõjudega arvestada.

"Mina ise ei ole nii skeptiline või nii halval arvamusel inimestest, et see raha löödaks lihtsalt laiaks. Üks osa sellest kindlasti tabas selline saatus, aga kui inimesed otsustavad, et nad võtavad raha välja ja selle abil soetavad näiteks kinnisvara või midagi, millel on püsivam väärtus, siis seda ei saa pidada tingimata halvaks käitumismudeliks. Kuigi olemuslikult ma ei ole jätkuivalt veendunud, et teise samba reformil oli mõtet, sest tulevikus tekitab see meile juurde hulga pensionäre, keda tuleb riigi poolt veel rohkem toetama hakata, kuna neil pole mingeid sääste pensionipõlveks," sõnas Riikoja.

Riik jätkab makseid teise pensionisambasse, mis eelmisel aastal katkestati, riik on lubanud tagasi maksta teenimata jäänud tootluse, mis praeguseks on kasvanud 16,4 protsendile.

"Kuivõrd seda hakatakse maksma 2023. aasta alguses, siis tegelikult kuni järgmise aasta lõpuni koguneb veel seda intressi. Riik on võtnud oma elanikelt väga kalli protsendiga laenu, mida toona ka öeldi ja öeldi ka eelmise kriisi ajal - tagantjärele oli see täiesti lühinägelik otsus," sõnas Lepik.

Riikoja lisas, et mitmed inimesed, kes välja võetud raha praegu börsile panevad, peavad arvestama võimalusega raha kaotada. "Inimesed, kes nüüd näevad Tallinna börsis tohutut teenimisvõimalust, peavad meeles pidama, et tohutult teenida saavad ainult väga targad ja väga nutikad inimesed, kes on hästi kursis börsiloogikaga. Valdav osa inimestest, kes praegu sinna raha paigutavad saavad paratamatult vastu pükse, sest suur kukkumine on alati väga järsk ja saabub alati ootamatult. Sellest on kõige rohkem kahju," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: