Viru Keemia Grupil kaasneb põlevkiviõli tootmisega pea poolteist miljonit tonni CO2 emissiooni aastas. Sellest 15 protsenti peab VKG katma turult ostetud kvootidega, mis praeguse kvoodihinna puhul, 60 eurot tonnist, tähendab ettevõttele ligi 10 miljonit eurot täiendavat kulu. Samas, nagu kinnitab VKG finantsdirektor ja juhatuse liige Jaanis Sepp, hävitavat mõju see ettevõttele antud hetkel ei oma, sest turuseis on õlitootmiseks väga soodne.

"Täna on ka õlihinnad meeldivalt kõrged ja me suudame selle täiendava maksukoormusega ilusasti hakkama saada. Aga otsustavaks võib selline täiendav koormus saada olukordades, kus õlihinnad taas langevad ja kui siis ühel tootjal on täiendav süsinikumaksu kulu ja kõrval teistel tootjatel, kes väljaspool Euroopat asuvad, sellist maksukulu ei ole, siis ilmselgelt Euroopas asuv tootja peab oma tootmise varasemalt lõpetama," ütles Sepp.

VKG hinnangul peaks Euroopa Liidu süsinikupoliitika olema selge, lihtne ja prognoositav. Praegu on aga tegemist liialt bürokraatliku, kohati silmakirjaliku ja täiesti ennustamatu maksuga.

"Meie hinnangul oleks oluliselt mõistlikum rakendada selget, prognoositavat süsinikumaksu, et ettevõte oskaks prognoosida, palju tal selle nii-öelda süsinikujalajäljega kaasnev kulu on kolme, viie ja isegi kümne aasta pärast," märkis Sepp.

Eesti Energia Ida-Virumaa suurettevõtted emiteerivad aastas kuni neli miljonit tonni CO2-e, kuigi veel kaks aastat tagasi oli see kogus üle 10 miljoni tonni. Ka Eesti Energia kinnitab, et süsinikukvoodi hinda on võimatu prognoosida ja ainus mida ettevõte teha saab, toota õli ja elektrit võimalikult madala omahinnaga. Praegu kompenseerib ülikõrge kvoodihinna lisaks soodsale õlimüügile ka ebatavaliselt kõrge elektrihind. 

"Kuna ka elektri hind praegu on nii kõrge, siis me mahume ka oma tootmise omahinnaga kenasti turule. Ja ka täna me enam kui 600 megavatti netos anname võrku, nii et ka vanemad tolmpõletusplokid mahuvad ilusti turule," rääkis Enefit Power juhatuse liige Andres Vainola.

 Kõrge elektrihinna peamiseks põhjuseks on maagaasi hinnatõus.

"Gaasi hind on siin aasta-pooleteisega rohkem kui kolm korda kallimaks läinud. Gaasijaamad ei tööta praegu Lätis, kuskil siin piirkonnas Baltikumis. Ja teine põhjus on mitmed välisühenduste piirangud ja me arvame, et siin tuleb veel päris kõrgeid hindu ja elektri defitsiiti," ütles Vainola.

Andres Vainola sõnul on ettevõttel mitu stsenaariumi, mida teha siis, kui soodne turuseis lõpeb ja CO2 kvoodi hind tootmist lämmatama hakkab. Samas usub Vainola, et elektrijaamade uute keevkihtkatelde toodang mahub igal juhul turule, kuna nendes saab pea poole ulatuses kasutada kütusena puidujäätmeid, mis CO2 maksustamise alla ei lähe.