Alates 2018. aastast on näiteks väikefirma juhatuse liikmel taas õigus end töö kaotusel töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. Töötukassa on aga sellel aastal ligi 20 töötuna arvel olevalt juhatuse liikmelt, kes oma ettevõttes töötukassa hinnangul siiski töötavad, saadud hüvitisi tagasi nõudnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets rääkis, et töötukassal on olnud juhuseid, kus töötul on ettevõte või koguni mitu ettevõtet, ta on neis ainuke juhatuse liige ning tal ei ole ühtegi töötajat. "Kuid vaatamata sellele ettevõttes on käibed, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse või koguni lähenevad miljonile eurole kvartalis," ütles Mets.

Soraineni vandeadvokaat Kaido Künnapas kommenteeris, et kui jutt on ettevõttest, mis pakub programmeerimisteenust ja töötajaid ettevõttes ei ole, siis on põhjust uurimiseks.

"Olukorras, kus näiteks ettevõte on saanud litsentsi, mida ta siis kasutab või üürib kinnisvara välja, seal ei ole vaja aktiivselt inimesi töötamas kogu aeg. Sellistel juhtudel ma arvan ei pruugi olla vajadust ja põhjust uurida selliseid asju," lausus Künnapas.

Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa sõnul lähtub töötukassa tagasinõuete puhul eelkõige sellest, kas inimene on töötuna arvel olles tegelenud ka töise tegevusega või mitte.

Vandeadvokaadi Kaido Künnapase sõnul oleks aga õigusliku selguse saamiseks juhatuse liikmete puhul oluline defineerida, millal isik töötab.

"Siin on küsimus riigile endale, kas need reeglid võiksid olla selgemad. Millal isik töötab, millal mitte. Väga ebamäärastes olukordades, kus me räägime suulisest lepingust, mis on sõlmitud isiku ja tema enda ühingu vahel, veidi skisofreenilises olukorras, kus isik istub ise kahel pool lauda, sõlmib iseendaga töölepingu suuliselt, pooleldi vaikides - see tekitab väga palju juriidilisi küsimusi ja probleeme, millega tavainimene ei peaks tegelema," rääkis Künnapas.

"Aktuaalne kaamera" küsis Erik Aasalt, kuidas teeb töötukassa kindlaks selle, kas inimene on passiivselt tulu teeninud või ikkagi reaalselt tööd teinud.

"Me alati viime läbi korraliku menetluse ja me küsime inimeselt selgitusi. Sselgitame ühest küljest seda, mis meile silma on jäänud ja ootame siis temapoolseid selgitusi," vastas Erik Aas.

Kaido Künnapas tõdes, et töötukassal võib siin olla keeruline täpselt vahet teha ja sisse võivad tulla vead. "Kindlasti. Sellepärast, et selgeid reegleid ju ei ole. Ja selles olukorras, kus me oleme, ütleb lõpuks kohus, kuidas me siis käituma peaksime. Nüüd tagant järgi inimestele näppu viibutada... Noh mõnel juhul on see põhjendatud, paljudel juhtudel ma arvan, et mitte," sõnas Künnapas.

Aastas on töötukassal tagasinõudeid nii registreeritud töötutele, töövõimetoetuse saajaile kui ka ettevõtetele kokku umbes ühe miljoni euro ulatuses.