Kümneid inimesi tabab passi uuendades üllatus uue nimekuju või sünniajana

Kas oled sa Leo või Lea? Passist võib tulla üllatus, et nimi on ootamatult ära muudetud.
Kas oled sa Leo või Lea? Passist võib tulla üllatus, et nimi on ootamatult ära muudetud. Autor/allikas: Piret Kooli

Dokumente uuendades on ette tulnud juhtumeid, kus inimene saab passile järele minnes teada, et tema nimekuju või sünniaeg on tagaselja dokumendis ära muudetud. Õiguskantsler nõuab siseministeeriumilt sellise praktika kohta aru.

Kujutage ette olukorda, et teie nimi on terve elu olnud Carmen, aga uut passi taotlema minnes teatab PPA ametnik, et uutes dokumentides muutub teie nimi Karmeniks. Ent lisab, et kui soovite edasi elada Carmenina nagu seni, peate taotlema endale uue nime oma kohalikust omavalitsusest. Just sedasorti kafkaliku kadalipu peavad läbi tegema inimesed, kelle sünniakti kantud nimi ei kattu elus hiljem väljastatud dokumentidega. Ja selliseid inimesi on kümneid.

Õiguskantslerile laekus hiljuti kaebus inimeselt, kes taotles PPA-st uued dokumendid, ent selgus, et tema eesnime esitäht on tema teadmata ära muudetud. PPA teenindusbüroos selgitati inimesele, et kuna tema sünniaktis oli nimi niisugusel kujul kirjas, siis väljastataksegi talle uued dokumendid teistsuguse nimekujuga. Inimest aga enne uusi dokumente taotlema minemist nimemuutmisest teavitatud ei olnud ning ta polnud oma nime muutmisega nõus.

Kohalik omavalitsus väitis vägisi uue nimekuju saanud inimesele, et siseministeerium on andnud suunise lähtuda nimekuju kasutamisel rahvastikuregistrisse kantud sünniaktist, juhul kui sealne erineb inimese hilisemas elus välja antud dokumentides kasutatust. Niisiis loetakse uute dokumentide taotlemisel inimese nimeks seda nime, mis on kantud sünniakti, mitte seda, mille alusel inimene aastakümneid võib olla elanud.

Kohalikust omavalitsusest lubati uue nimega rahulolematule inimesele, et ta võib esitada nime muutmise avalduse senise nime säilitamiseks ning sel juhul tagatakse see toiming talle riigilõivuvabalt.

Õiguskantsler ei mõista, miks lähtutakse dokumentide väljastamisel tingimata sünniakti kantud nimekujust, sest rahvastikuregistri seadus ei ütle, et just sünniakt peab olema see alusdokument. Küll aga ütleb seadus, et lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Neid dokumente võib olla mitmeid.

Õiguskantsler toob esile, et rahvastikuregistrisse on üldjuhul kantud inimese nimi sellisel kujul, nagu ta seda seni on kasutanud ja nagu see on esinenud senistes dokumentides. Seetõttu tuleks seaduse alusel eeldada nende andmete õigsust. Kui aga nimekujus peaks esinema lahknevusi dokumentide vahel, tuleks seda olukorda eraldi uurida ning selle käigus teavitada ka inimest ennast, kui on alust kahelda tema senise nimekuju õigsuses või soov teha selles mingeid muudatusi.

Õiguskantsleri hinnangul oleks põhjendatud, kui inimene saaks soovi korral oma nimekuju sünniaktile vastavaks muuta lihtsustatud viisil ja riigilõivu maksmata, küll aga on tema hinnangul õiguslikult kaheldav praegune praktika, et inimene peab avalduse esitama senise nimekuju säilitamiseks.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et juhtumid, kus inimene alles uut passi kätte saama minnes teada saab, et ametnikud on ta nimekuju ära muutnud, on pigem harvad ja sel juhul on kusagil midagi valesti tehtud.

"See on väga paha lugu, neid on võib-olla mõned olnud. Üldjuhul ikka inimesed teavad nimemuudatusest enne uue dokumendi saamist, inimesega on räägitud. PPA-sse dokumente taotlema minnes peab PPA seda inimesele ütlema, et teil võib tulla jama, kui te seda vastuolu enne dokumendi taotlemist korda ei tee," selgitab Pungas.

Kui aga dokumente taotledes selgub, et sünniaktis on inimese nimekuju senistest dokumentidest erinev, ent inimene soovib edasi elada oma harjumuspärase nimega, peab avalduse nime ennistamiseks viima kohalikku omavalitsusse, PPA seda vastu ei võta ega menetle.

"Aga kui inimene on nõus sünniakti järgse nime tagasipööramisega, siis ei pea kusagile minema," lisab Pungas.

Kõik sellised nimejuhtumid on ette tulnud nõukogude ajal sündinud inimestega, mil muist dokumente olid vene keeles või olid topeltnimed keelatud ja siis võis ühest keelest teise või ühest dokumendist teise kantud nimekuju oma elu elama hakata. Toona inimestel võimalust bürokraatlikusse protsessi sekkuda sisuliselt ei olnud.

Ent kas nüüd on? Ehk kuidas ikkagi just sünniakt selleks ainuõigeks alusdokumendiks on kuulutatud, millega aastakümneid ühe nimega elanud inimese elu pea peale pööratakse, kui see ülejäänud dokumentidest erineb? Ja miks ei ole ülimuslik inimese enda tahe, kelle identiteet on välja kujunenud seda nime kandes?

"Eesmärk pole inimest kiusata, vaid asjad korda ajada," ütleb Pungas.

Ta selgitab, kuidas digitaalne rahvastikuregister toimib. See loodi 2000. aastate alguses, mil sinna asuti jupphaaval sisse kandma inimeste elusündmusi tähistavaid dokumente: sünd, abielu, lahutus. Need olid paberite peal, neid tuli ükshaaval käsitsi sisestada. Nii tekkis iga inimese kohta ajapikku andmekoosseis, mis aga täielikult ei pruukinud omavahel vastavuses olla.

"Üks dokumentidest, mis inimese identiteeti näitab, mis tema andmete osa on, on sünnidokument. Kui me lapse sünni registreerime, anname talle nime, talle määratakse õige sünniaeg ja -koht. See määrab tema identiteedi. Inimene saab sünnidokumendiga alguse," põhjendab Pungas, miks sünniakt on nime üle otsustamisel A ja O.

Kui aga nimi on valesti läinud näiteks nõukogude ajal välja antud passis või abielutunnistuses, siis seda alusdokumendiks ei loeta, vaid vaadatakse ikka sünniakti kande poole.

Olukordi, kus inimese nimi on sünniaktis üks, aga hilisemates dokumentides teine, on Pungase sõnul ette tulnud kümneid ja kümneid. Lihtsalt enamasti teavitavad nad inimest juba uut dokumenti taotledes, et nüüd tema nimi muutub, sest sünniaktis on teisiti. Ja siis saab inimene otsustada, kas ta nõustub sellega või kirjutab kohalikule omavalitsusele avalduse nime senise kuju taastamiseks.

"Näiteks mõni on rõõmus, et oh kui tore, saan oma nime tagasi. Teine on aga oma nimega ära harjunud, siis lubame tal tasuta oma senise nime ära vormistada. Aga me näitame ära, et vahepeal on nimi muutunud, siis on sellest kindel jälg," ütleb Pungas.

Tema sõnul on ette tulnud reaalseid olukordi, kus inimene peab teise riiki minnes näiteks viisat taotledes esitama passi kõrvale ka sünnidokumendi ning siis võib tulla palju segadust, kui on dokumenteerimata, et nimi on ametlikult muudetud.

"Sünnidokument on identiteediallikas. Aga ei tohiks olla nii, et nimi muudetakse ära inimese teadmata," rõhutab Pungas.

Just sellega põhjendab Pungas õiguskantslerile ka sünniaktist lähtumist.

Muutunud sünniaeg toob uue isikukoodi

Iseküsimus on aga, kui inimese sünniaktis erineb sünniaeg tema hilisematest dokumentidest. Siis inimesele valikuvõimalust ei anta, kas ta soovib edaspidi kanda seda sünnidaatumit, mis tal juba aastakümneid on olnud, või minna sünniaktis dokumenteeritud sünniaja juurde.

"Siin valikut ei ole, kas meeldib nii või naa. Siin on asi mustvalge," ütleb Pungas. Teisisõnu, siis jääb igal juhul peale sünniakti kantu ning inimene saab ka uue isikukoodi.

Ent on üks erand - kui õnnestub ära tõestada, et just sünnidokumenti on tehtud valekanne.

"Võib olla, et alusdokument on valesti koostatud. Kui see välja tuleb, püütakse uurida, kas see on esmaseses dokumendis õigesti kirja pannud," ütleb Pungas.

Ta toob näite, kus meditsiinidokumendist, mis on sünniakti aluseks, on ametnik sünniaja valesti ümber kirjutanud.

"Neid juhtumeid on olnud küll ja küll. Ka nii võib olla, et kogu pere on alati teadnud, et sel päeval, mil inimene sündis, paistis päike, aga sünniakti kantud päeval tuiskas lumi. Siis saab ka see olla aluseks. Aga alus peab olema, siis saab sünniaja ära muuta. Eks nõukaajal juhtus dokumentidega tihti nii. Aga kui alust pole, kui inimene ei suuda ära tõestada, et sünniaktis on viga, siis nii on," ütleb Pungas.

Ka selliseid juhtumeid on Pungase sõnul kümneid ja kümneid, kus sünniaeg erineb hilisematest dokumentidest, mil inimesed ongi hilisemas elus uue isikukoodi saanud. Ja neid tuleb lähemate aastate jooksul veel ette.

"Lõpetasime dokumentide sisestamise rahvastikuregistrisse kaks aastat tagasi. Aegamööda, kuidas inimesed jõuavad uusi dokumente välja võtma, tulevad need juhtumid veel ilmsiks. Mõne aasta pärast peaks see ring täis saama, siis saame selle töö lõpetatud," kinnitab Pungas.

Nimelt viimase 20 aasta jooksul aset leidnud elusündmused on juba kõik digitaalselt tekkinud ja automaatselt rahvastikuregistris kuvatud, seetõttu puudutavadki kõik segadused vaid möödunud sajandil sündinud inimesi ja nende dokumente, mis ehk vaid mõne aasta eest alles digiregistrisse üles said laaditud.

Ehkki ministeeriumile on juba praegu teada, keda sünniaja muutmine mõne aasta pärast dokumente uuendama minnes ees ootab, ei teatata inimesele sellest näiteks kolm-neli aastat ette, et teda ärevusest säästa. Nõnda on teavitamise ajaks valitud see hetk, kui inimene dokumentide uuendamisele mõtlema peab hakkama. Kui ta aga soovib tõestada, et sünniaeg on sünniaktis vale, peab ta tõestuse leidma enne, kui dokumendid aeguvad.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: