Valitsus uuendas COVID-i riskimaatriksit

Riskitasemed leheküljel kriis.ee.
Riskitasemed leheküljel kriis.ee. Autor/allikas: kriis.ee

Koroonaviiruse riskitaset kuvatakse ka edaspidi nelja värvi kaudu, kuid muutuvad ohutaset ehk valgusfoori värve määravad näitajad.

Arvestades vaktsineeritud inimeste arvu suurenemist ning tuginedes teadusnõukoja ja terviseameti soovitustele, otsustas valitsus uuendada COVID riskimaatriksi indikaatoreid, teatas valitsuse pressiteenistus.

"Senine riskimaatriks arvestas eeskätt nakatumise näitajaid, kuid tänu vaktsineerimisele ei näita nakatunute arv enam seda, kui paljud haiglasse satuvad," ütles peaminister Kaja Kallas.

"Meie peamine eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule, et tervishoiusüsteem vastu peaks. Uus maatriks arvestab muutunud olukorda täpsemalt," ütles Kallas.

Uuendatud indikaatorite järgi vastab koroonaviiruse leviku oht Eestis praegu kollasele ehk keskmisele tasemele.

Selleks, et paremini prognoosida COVIDist tulenevat koormust tervishoiusüsteemile, uuendatakse riskimaatriksis ühte põhinäitajat ja lisaindikaatoreid. Seitsme päeva keskmise nakatunute arvu kõrval hakatakse riskitaseme määramisel arvesse võtma seitsme päeva keskmist COVID hospitaliseeritute arvu.

Lisaindikaatoritena hakatakse arvestama seitsme päeva keskmist COVID-19 surmade arvu; täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust; üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu. Muutuvad ka riskimaatriksi piirmäärad.

COVID RISKIMAATRIKSI UUENDATUD NÄITAJAD:

Roheline

  • Seitsme päeva keskmine nakatunute arv on kuni 250 inimest ja seitsme päeva keskmine COVID hospitaliseeritute arv on kuni kümme inimest päevas.
  • Rohelisel tasemel on risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.

Kollane

  • Seitsme päeva keskmine nakatunute arv on 250-600 ja seitsme päeva keskmine COVID hospitaliseeritute arv on 10-30 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on keskmine.
  • Kollasel tasemel ei ole tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.

Oranž

  • Seitsme päeva keskmine nakatunute arv on 600-1000 inimest ja seitsme päeva keskmine hospitaliseeritute arv 30-60 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on kõrge.
  • Oranži taseme saavutamisel on tervishoiusüsteemi toimimine ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.

Punane

  • Seitsme päeva keskmine nakatunute arv ületab 1000 inimest ja seitsme päeva keskmine hospitaliseeritute arv 60 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on väga kõrge.
  • Punane tase tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd. Meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud.

Riskitasemed on kuvatud kriis.ee veebilehel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: