30. augustil, vaiksel esmapäevasel õhtul kõlasid Kohtla-Järvel lasud. Keskealine mees kõmmutas stardipüstolist üle seitsme lasu ammu suletud kooli hoovil tegutseva noorejõugu pihta. Noorukid pudenesid hüüete "Kaduge siit!" saatel laiali ja mehe viis ära peagi saabunud politseipatrull.

Kohalike sõnul tulistas mees selleks, et märatsevaid noori mahajäetud koolihoonest eemale peletada. Noorukid olevat tulistajat juba ammu provotseerinud ja jõudsid lõpuks soovitud tulemuseni. Noored võlgnevad oma halva kuulsuse videoklippidele, mida nad regulaarselt populaarsele TikToki platvormile üles panevad. Enamasti kujutavad videod seda, kuidas noorukid lammutavad endist Kesklinna kooli. Kord lõhutakse uksi, kord lennutatakse katuselt alla muruniiduk. Selline mürgeldamine teeb kohalikele tõsiselt muret.

Ülbikute klubi

Lihtsustatult öeldes on TikTok rakendus, milles saab vahetada lühikesi naljavideoid. Just neid viimaseid aiatehnika loopijad teevadki. Politsei on noorukite tegemistega kursis.

"Et see toimub suuremalt jaolt linnaruumis, siis häirib see kaaslinlasi ja paneb neid muretsema," rääkis Kohtla-Järve piirkonnapolitseinik Oleg Kornõljev.

Oma videotele panevad noorukid allkirja "Ülbikud", kujutades endast nii-öelda noorte mässuliste klubi. Nende TikToki kontodelt võib leida avaliku korra rikkumisi, vandalismi ja võõral territooriumil salvestatud klippe. Kui politsei jälgib sellist "loomingut" tähelepanelikult, siis linnavõimudel on sootuks teised mured.

"Ise ma ühismeediat ei jälgi, aga TikTokist ja muudest sellistest noorte asjadest olen kuulnud. Endal mul ühismeedia jaoks aega pole," ütles Kohtla-Järve abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Niina Aleksejeva. Ja kuni abilinnapeal pole aega noorte maailma sukelduda, "ülbikute" arv aina kasvab.

Peamine "ülbik"

Esimeseks võrdsete seas ehk "peaülbikuks" nimetab end 17-aastane Maksim Šembel. Videoid hakkas ta tegema aasta eest.

"Istusime baaris ja mõtlesime: on aeg. Meil juhtub nii palju naljakat. Tuleb filmida ja üles panna. Ehk läheb õnneks," meenutab noormees.

Läks. Esialgu tantsis "peaülbik" politseiauto kõrval ja ujutas linna vahtkustutist üle. Ta räägib, et tema fännide seas on ka politseinikke. "Mõned irvitavad, teevad akna lahti ja lehvitavad - need noored on lahedad, me hirnume koos nendega," rääkis Šembel.

Peale noorukite tuleb politseil regulaarselt suhelda ka noorte tiktokkerite vanematega. Siiski pole veel kedagi vastutusele võetud.

Peale vanematega vestlemise üritatakse noorte huligaanide probleemi lahendada ka teisest otsast. Nii kohustati linna abinõusid rakendama ja mahajäetud koolihoone valve alla võtma. Lõpuks eraldasid laste turvalisuse pärast muretsevad linnavõimud 4000 eurot, et ümbritseda hoone taraga ja palgata sinna valvur. Nädala pärast oli tara juba osaliselt laiali tassitud. Seda ei suutnud takistada ka valvur, kes kadus samuti nagu vits vette.

"Kui palju inimesi me siis tara kaitsma paneme? Ometi mitte 15 koos koertega! See ei ole eetiline! Noortel on aeg lõpuks aru saada, et nii ei tehta," ütles abilinnapea Niina Aleksejeva.

Populaarsus muutub rahaks

Kuni linnavõimud ootavad, et noored aru pähe võtaksid, naudib "peaülbik" Maksim Šembel populaarsust, mida on päris lihtne tõeliseks rahaks vahetada. Kui sinu kontol on tuhat jälgijat, saab TikToki kasutaja hakata striimima ehk reaalajas esinema. Äpi sisevaluuta – rooside – eest täidavad noored reaalajas oma vaatajate soove.

"Näiteks viie roosi eest on nad valmis pingi kummuli keerama, 15 eest lööma puruks suvalise korteri- või autoakna, 20 eest peksma läbi mõne parklavalvuri," jutustas ühe sellise striimi tunnistajaks sattunud Anastassija Korb.

Roosid saab kergesti virtuaalsest valuutast reaalseks vahetada. Pärast ühe sellise otsesaate tunnistajaks sattumist tegi Anastassija Korb postituse Facebooki. Selgus, et noorte toimetusi ei jälgita ainult TikToki kaudu.

"Inimesed kirjutasid, et nad on seda isegi linnas näinud. Mitte ainult videos, vaid kuidas see reaalselt käib. Aga nad ei julge kedagi takistada, sest kardavad vastu vahtimist saada," rääkis naine.

Politseil ei ole esialgu fakte, mis kinnitaksid vägivalda või jõu kasutamist.

"Kuid kui kellelgi on mingisugust infot, siis tasub seda politseiga jagada. Seda võib teha nii telefonil 112 kui ka otse politseijaoskonnas," ütles Kohtla-Järve piirkonnapolitseinik Oleg Kornõljev.