Noorte valimisõigus toob poliitikud koolidesse debateerima

Foto: Priit Mürk/ERR

Tänavused kohalike omavalitsuste valimised on teine kord, kui valida saavad ka 16- ja 17-aastased noored, mistõttu on erakondade esindajad kutsutud debateerima ka mitmesse keskkooli. Haridusministeerium tuletab meelde, et koolid peavad noorte kaasamisel jääma erapooletuks.

Gümnasistidel on õigus nii kohalike omavalitsuste valimistel hääletada kui ka olla valitud. Ühelt poolt peaks kool seda rolli noortes võimestama, korraldades näiteks valimistega seotud üritusi.

"Nende sündmuste korraldamisel peab lähtuma põhimõttest et need ei tohi toimuda õppetöö raames, nendest osavõtmine peab olema vabatahlik, nende toimumise printsiipidest on mõistlik kooliperega kokku leppida, sõlmides n-ö hea tava leppe kooliperega. Valimistega seotud reklaamtooteid koolis jagada ei tohi," rääkis haridusministeeriumi koordinaator Ülle Matsin.

Oma vaateid kooli tutvustama ei tohi kutsuda vaid ühte erakonda, vaid kõiki, ka üksikkandidaate ja valimisliite. Just nii plaanib korraldada linnapeakandidaatide debati Jaan Poska Gümnaasium.

Nagu ikka, kandideerib ka sel aastal kohalikesse volikogudesse koolijuhte ja -õpetajaid, sel juhul tuleb kandidaadi roll jätta koolikeskkonnast välja.

"Ma ei ole kindel et see, et meie kooli direktor kandideerib, see kõige rohkem õpilaste valikut mõjutab, aga kui nende enda tuttavad kandideerivad, siis see annab mingisuguse suurema motivatsiooni või valima minnakse parema meelega," sõnas Jaan Poska gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Taavi Linnus.

Neli aastat tagasi osales 16- ja 17-aastasest noortest kohalikel valimistel ligikaudu 59 protsenti. See oli suurem aktiivsus kui toonane kogu rahvastiku valimisosalus 53 protsenti.

"Osaliselt on see seletatav sellega, et esimest korda said üldse proovida, inimesed läksid ja katsetasid. Nüüd me näeme, kas see jääb ka nii kõrgele. Pigem on see ebatavaline, traditsiooniliselt noored ei käi valimas. Ju ta natukene allapoole tuleb, aga võib-olla see uudsus natukene mõjub, et päris nii palju madal ei ole kui 18-20 seas, äkki on ikka natuke kõrgem," rääkis Tartu Ülikooli politoloog Mihkel Solvak.

Jaan Poska gümnaasiumi ühiskonnaõpetaja hinnangul muutuvad noored aina poliitikateadlikumaks.

"Olukorras, kus meie poliitiline pilt polariseerub, siis aina rohkem tekib ka huvi poliitika vastu. Maailmapoliitika teemad on võib-olla rohkem huvi pakkunud, need on suuremad ja ambitsioonikamad. Samas ka kohaliku omavalitsuse teemadega minnakse päris hästi kaasa. Võib-olla maksudebatt kui selline vähem. Aga kindlasti need teemad, mida nad oma silmaga näevad," rääkis Linnus.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: