Riik plaanib suurt taastuvelektri hanget
Seni peamiselt börsihinnaga elektrienergiat ostnud riigisektor plaanib tulevaks aastaks suurt taastuvelektri riigihanget. Korraga soovitakse lepingud sõlmida vähemalt 100 gigavattunni (GWh) elektrienergia ostmiseks aastas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) loodab, et niisugused hanked annavad tulevikus energiatootjatele kindlust, et börsikõikumistele vaatamata saadakse stabiilset tulu ka ilma taastuvenergiatoetuseta.
Veel sel sügisel kuulutatakse välja seni suurim taastuvenergia toetusvoor. Kokku pakutakse toetust 450 gigavatttunni (GWh) elektrienergia tootmiseks aastas ja seda juba harjunud kombel, ehk vähempakkumisega.
Suvises, kümme korda väiksemas taotlusvoorus kujunes MWh keskmiseks hinnaks 53,3 eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar usub, et suures voorus näeme hulga odavamat hinda: "Loodame, et sellel suurel vähempakkumisel näeme ka tuuleparke. Ja seal on toetuse vajadus oluliselt madalam kui päikeseprojektides, mis olid enamasti väikestes vähempakkumistes."
Taastuvenergiatoetuse reaalne väljamaksmine sõltub elektri börsihinnast. Ehk kui börsihind on vähempakkumisel saadud hinnast väiksem, maksab riik tootjale vahe kinni. See tähendab, et kui viimaste kuude kõrge börsihind säiliks, ei peaks suvise taotlusvooru võitjaid üldse toetama.
Lisaks sügisesele taotlusvoorule on plaanis veel üks 650-gigavattunnine voor 2023. aastal ja pärast seda peaks taastuvenergia riigipoolne kinnimaksmine lõppema.
Ometi vajavad tuuleparkide arendajad ka edaspidi kindlust, et stabiilne rahavoog säilib olenemata börsihinna kõikumisest. Asekantsler Tatari sõnul võiks üheks niisuguseks garantiks olla pikaajalised lepingud.
"Soovime korraldada sellise taastuvelektri rohehanke, millega avalik sektor saaks katta osa oma taastuvelektri vajadusest," märkis Tatar.
Avalik sektor tarbib aastas umbes ühe teravatt-tunni (TWh) jagu elektrienergiat, kusjuures pea kõik sellest ostetakse börsihinnaga. Riigihanke viib tuleval aastal läbi riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) ja sellega saavad liituda ka kohalikud omavalitsused.
"Me ise oleme seadnud endale selliseks indikatiivseks eesmärgiks, et kuskil 100 GWh võiks sellisel viisil roheelektrit hankida," ütles Tatar.
Ministeeriumitele, nende allasutustele aga ka omavalitsustele oleks roheenergia hankes osalemine vabatahtlik.
"Tegelikult ei maksa karta seda, et sellise pikaajalise lepinguga taastuvelektri ostmine oleks kallim kui börsihinnaga elektrienergia ostmine. Pigem vastupidi. Põhjamaades on väga palju näiteid, kuidas sellised pikaajalised elektrienergia ostulepingud tehakse oluliselt madalama hinnatasemega kui börsihind. See on tegelikult üks müüt, mida me tahaksime selle elektrienergia rohehankega purustada," selgitas Tatar.
Toimetaja: Mait Ots