Ringkonnakohus mõistis Jõhvi volikogu juhi süüdi

Niina Neglason.
Niina Neglason. Autor/allikas: ERR

Tartu ringkonnakohus tühistas teisipäeval Viru maakohtu mullu 30. juuni otsuse osas, millega Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason mõisteti õigeks toimingupiirangu rikkumises ning mõistis ta selles süüdi.

Ringkonnakohus arutas asja teist korda, kuna kevadel saatis riigikohus selle tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus tunnistas teisipäevase otsusega Neglasoni süüdi ja mõistis talle rahalise karistuse, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Anett Kreitsmann.

"Niina Neglason pani teadvalt toime õigushüve rikkumise, mis kaitseb nii avaliku võimu korrakohast toimimist, aga ka kohaliku omavalitsuse võimu ausust, õiguspärasust, usaldusväärsust ja äraostmatust," leidis kohtukolleegium kriminaalasja arutamisel.

Kohus asus seisukohale, et Neglason oli teadlik, et ta on ametiisik ning et tal on keelatud teha tehingut või otsust endaga seotud isiku suhtes. Kaitseväited, mille kohaselt ei pruukinud Neglason sellest aru saada, on ringkonnakohtu arvates otsitud.

Neglason sai kohtu hinnangul aru, et Corrigos töötamine mõjutas piisavalt intensiivselt tema otsustusi ning et tihedate tööalaste sidemete tõttu esineb oht, et ta ametiisikuna Corrigo vaikival palvel või ka omaenda initsiatiivil käitub viisil, mis on tema tööandjast osaühingule meelepärane. Seda näitab ka Neglasoni poolt 9. oktoobril 2017. aastal nii sotsiaalkomisjoni kui ka volikogu nimel toetuse avaldamine sellele, et Kaare 3 ruumidesse tuleks Corrigo. 

Neglason oli teadlik oma positsioonist Corrigos ning endaga seotud osaühingu majanduslikust huvist ja eesmärkidest seoses Kaare 3 ruumidega, samuti otsustatava küsimuse sisust ja tähendusest. Kohtu hinnangul sai ta kõigiti aru, et 12. oktoobril 2017 Jõhvi vallavolikogus otsuse hääletuses ja vastuvõtmises osalemisel ja enda taandamata jätmisel teeb ta süüdistuses kirjeldatud otsuse. Asjaolu, et Jõhvi vallavolikogu hääletusel 12. oktoobril 2017 ei arutatud ega hääletatud selle üle, milline saab olema võimaliku tehingu hind, toimingupiirangu rikkumist ei väära.

Ringkonnakohus ei pidanud Neglasoni süü välistamiseks piisavaks kohtule esitatud väidet, et ta ei teadnud, et peab otsuse tegemisel taanduma. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Pikaajalise vallavolikogu liikmena pidi ta endale vastava valdkonna reeglid selgeks tegema. Lisaks oli tal võimalus küsida nõu, kas otsustusprotsessis osalemisega ei riku ta toimingupiirangut.

Seega leidis ringkonnakohus, et Niina Neglasoni tuleb toimingupiirangu teadvas rikkumises  suures ulatuses süüdi mõista ning määras talle rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses ehk 14 340 eurot. Karistusaja hulka arvatakse tema eelvangistuses viibitud aeg, seega jääb Niina Neglasoni lõplikuks rahaliseks karistuseks 13 479 eurot ja 60 senti. Lisaks tuleb tal tasuda sundraha 876 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.

Prokurör Liisa Nuut ütles, et ringkonnakohtu otsuses on välja toodud peamised punktid, millele prokuratuur ringkonnakohtu eelmist otsust vaidlustades ka rõhus.

"Tegemist on olnud pika kohtumenetlusega, kuid kui kõne all on kohaliku võimu ausus ja usaldusväärsus, siis ei saa riik siin järeleandmisi teha ja prokuratuuri jaoks on kriminaalmenetluses olnud eeskätt oluline tõe tuvastamine. Olgu veel tänase otsuse valguses rõhutatud ka põhimõte, mille tõi välja Riigikohus kriminaalasja tagasi saates – toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine vajalik ei ole," ütles Nuut.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ning selle saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: