Kehalise kasvatuse välitundide külmapiirang võib kaduda
Sotsiaalministeeriumil on laual plaan kaotada kehalise kasvatuse talviste õuetundide temperatuuripiirang. Kuna rahvusvahelist praktikat selles vallas napib, tuleb piirangute kaotamise protsess aga Eestis alles algatada.
Senine määrus paneb paika, et algklassides ei tohi kehalise kasvatuse tundi õues pidada, kui tajutav temperatuur on üle kümne miinuskraadi ja põhikooli õpilaste puhul üle 15 külmakraadi.
Viimane talv oli pikk ja lumerohke, ent kuna ilmad olid küllaltki madala temperatuuriga, ei tohtinud õpetajad lastega suusatama või uisutama minna. Selle asemel tuli tunde teha võimlas.
Õpetajaid esindav kehalise kasvatuse liit tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et piirtemperatuure võiks muuta, nii et lapsi võiks ka madalamate temperatuuride korral suusatama-uisutama viia. Õues liikumine tugevdab tervist, iseäranis viirustehooajal, leidsid õpetajad.
Sotsiaalministeeriumi sõnul on praegu arutlusel uus rahvatervishoiu seaduse eelnõu, millega asendatakse praegu kehtiv rahvatervise seadus. Viimase järgi on kehtestatud pragune kehalise kasvatuse tundide toimumise kord.
Samas on temperatuuripiirangute kaotamise arutlusprotsess ministeeriumi hinnangul aga ajakulukas ning see tuleb alles algatada. Selle ajaga on ilmselt ka uus rahvatervishoiu seadus ministeeriumi hinnangul juba vastu võetud.
"Kõik koolide päevakava ja füüsilise keskkonna nõudeid puututav kehtestatakse eelnõu kohaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel vabariigi valitsuse määrustena, mille koostamist juhib haridus- ja teadusministeerium. Uurisime küll erinevate riikide praktikaid ning pöördusime ka Maailma Terviseorganisatsiooni poole, kas neil on olemas juhiseid, kuid ühtset praktikat pole," ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marilin Lutsoja.
Seega ei tule uus kord mitte rahvatervishoiu seadusesse, vaid hoopis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse. Selle eest vastutab aga haridus- ja teadusministeerium (HTM).
HTM-i kommunikatsiooninõunik Aire Koik selgitas ERR-ile, et praegu on piirangute kaotamise kohta veel vara midagi öelda, kuna kumbki seaduseelnõu pole veel riigikogusse menetlusele jõudnud.
Lisaks temperatuurile on oluline ka tuulekiirus
Kui varem arvestati üksnes termomeetrinäitu, siis alates 2007. aastast reguleerib praegu kehtiv määrus ka tajutavat temperatuuri. Nii selgitab määrus, et kuna tuul tugevdab oluliselt madala temperatuuri toimet (10 m/s korral tajub inimene –10 kraadi nagu –27 kraadi), võib see pikal kooliteel põhjustada põhikooli õpilaste külmumist, külmetamist ja haigestumist.
Seetõttu kehtestati nõue, et arvestada tuleb välisõhu temperatuuri ja tuulekiiruse koosmõju ehk tajutavat temperatuuri ning tuulekülma indeksit, mida meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut iga päev avaldab.
Ministeerium aga möönis, et juhul, kui kõigil lastel on külmaks ilmaks sobivad riided olemas ning kool leiab võimaluse talvel õues viibimiseks, mis sobib nii lastele, lapsevanematele kui ka koolile, siis peaks olema võimalik kehalise kasvatuse tunde ka jahedama ilmaga õues pidada.
Toimetaja: Merilin Pärli, Grete-Liina Roosve