Eesti pikima staažiga vallavanem loodab edu ka seekordsetel valimistel
Eesti kõige pikema staažiga omavalitsusjuht Rain Sangernebo on vallavanem olnud juba 1993. aastast saati. Ka sel sügisel loodab ta Nõo vallas oma valimisliiduga edu saavutada. Kõik tema tegevusega siiski rahul ei ole.
Eestis on kolm vallavanemat, kes on järjepanu ametis püsinud vähemalt 15 aastat. Need on Setomaa vallavanem Raul Kudre, Räpina vallavanem Enel Liin ja Nõo vallavanem Rain Sangernebo.
Enne 2017. aastal Setomaa valla juhiks saamist juhtis Kudre 11 aastat Värska valda. Enel Liin töötas enne haldusreformi 12 aastat aga Veriora vallavanemana.
Rain Sangernebo on Tartu ja Elva linna vahel paiknevat umbes 4000 elanikuga Nõo valda juhtinud juba 18 aastat, alates 2003. aastast. Enne seda oli ta aga 10 aastat Peipsi veerel paikneva Vara valla vanem.
28 aastat vallavanem olla pole Eestis küll veel rekord. Pikima staažiga vallajuht on olnud Sirje Tobreluts, kes valiti 1985. aastal Põlvamaal asuva Mustajõe külanõukogu esimeheks. Iseseisvuse taastunud Eestis muudeti külanõukogu Laheda vallaks ning Tobreluts oli selle juht 27 aastat. Tobrelutsu 32 aastat ja 10 kuud väldanud valitsemise lõpetas neli aastat tagasi toimunud haldusreformiga, mil Laheda vald ühines Põlva, Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste vallaga uueks Põlva vallaks.
Ka Lääne-Virumaal paiknenud Laekvere valda jõudis 1991. aastast (siis oli see veel Laekvere külanõukogu) kuni 2017. aasta haldusreformini valitseda vaid üks mees – Aarne Laas. Siis ühines Laekvere vald Rägavere ja Vinni vallaga. Praegu on Laas hoopis Kadrina abivallavanem.
Hanila valda ja sellele eelnenud külanõukogu Pärnumaal juhtis 1990. aastast haldusreformini aga Arno Peksar. Siis liitus Hanila Lihula, Varbla ja Koonga vallaga ning uue Lääneranna valla eesotsa tuli uus mees. Peksar on siiski jõudnud juba ka uut ühendvalda juhtida – 2020. aasta sügisest kuni umbusaldamiseni selle aasta märtsis.
Nõo valda juhtiv Rain Sangernebo ütles, et 1993. aastal oli vallavanema elu hoopis teistsugune kui tänapäeval.
"Tolle aja algusest tuleb näiteks meelde tohutu hulk probleeme, näiteks kas või kortermajade kütmisega, sest masuudi saamine oli ilmvõimatu missioon ja ma arvan, et tol ajal töötanud inimestest kõik mäletavad, et meil olid suured ruudulised kladed, kus me siis jagasime limiitide alusel turbabriketti, silikaatkive, eterniitplaate, tsementi, pehmet mööblit, külmkappe," meenutas Sangernebo.
Kuigi Isamaa erakonda kuuluv Sangernebo on valda juhtinud juba 18 aastat, kandideerib ta tagasi ka nüüdsetel valimistel. Seekord valimisliidu Hea valik eesotsas.
"Vald on ju tegelikult nähtus nagu muinasjutt Ülemiste vanakesest, et jumal tänatud, ükski kohalik omavalitsus ei saa mitte kunagi valmis," ütles Sangernebo.
Sangernebo valimisliidu peamine konkurent on valimisliit Ühtne Nõo vald, kelle nimekirjas on poole rohkem kandidaategi.
Konkurent: pikk ametiaeg ei võimalda näha laiemat pilti
Ühtse Nõo valla nimekirjas kandideeriv Janar Saviir on üldjoontes Sangernebo tegevusega vallajuhina rahul. Kuid mitte täielikult.
"Olles ise nüüd siin ka aastaid elanud, siis on näha, et valda valitsenud inimesed on natuke liiga kauaks seda ühte asja ajama jäänud ja kui sa aastakümneid oled ühe asja eesotsas, siis võib-olla ei suuda näha nagu laiemalt," sõnas Saviir.
Samuti Ühtse Nõo valla valimisliidus kandideeriv Erle Hermann oli Sangernebo suhtes kriitilisem.
"Kui päris ausalt öelda, siis absoluutselt, pole üldse rahul. Kõik rahad lähevad kuhugile, mina sõidan kadedusega läbi teiste valdade, vaatan, kuidas seal on asju tehtud rahva heaks, ristirästi on täis kergliiklusteid, lapsed saavad turvaliselt kooli. Meil ei ole mitte midagi. See, mis Elvast Tartusse tehti, see on riigi projekt ja vald lihtsalt ei saanud ei öelda," ütles Hermann.
Hermann on veendunud, et pärast 18 aastat saab Sangernebo kukutatud.
"Ma usun, et siin tuleb nüüd revolutsioon. Rahvas on väga pettunud vallavalitsuse töös ja 18 aastat, see on piisav aeg midagi tõestamaks," ütles Hermann.
Toimetaja: Aleksander Krjukov