Hea seene- ja marjasaagi tõttu on tänavu rohkem inimesi metsa eksinud

Foto: Minupilt.err.ee/Lilian Õis

Hea seene- ja marjasaak on kasvatanud metsas eksinud inimeste hulka ning augustis ja septembris on abi vajanud juba 137 metsa eksinud seenelist ja marjulist. Politsei leiab, et metsa minejad peaksid mõtlema, kas nad teevad kõik, et eksimist vältida ja vajadusel olla kergesti leitavad.

Niisugune on koriluse helgem pool. Päikeselise ilmaga võib hõlpsasti näiteks pohli noppida. Sellel korjaja riietus kaitsevärvi, nagu mõnel metsloomal, kes peab vajadusel varjuma. Kui õhtu läheneb ja valgust metsas vähem, pole teda enam lihtne märgata. Vaja oleks erksamat riietust. Eksimised ja kadumised algavad siis, kui valgus kaob.

"Enda kogemustest  võin öelda, et pigem see on õhtupoole. Minnakse lõuna ajal metsa marju korjama, seeni korjama ja õhtul kui hakkab juba hämaraks minema, siis avastatakse, et nüüd on vist halvasti, tuleb helistada," rääkis Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Allar Lohu.

"Arvatavasti on see paanika, ei tunta enam ära, kus ollakse ja ikka satutakse paanikasse," rääkis Lohu.

Neljapäeval otsisid kopterid, droonid ja ka teenistuskoerad Rae vallas Soodevahe küla kandis metsa eksinud inimest. Aitas kopteri termobinokkel. Aga kohe tuli ka Anija vallast abipalve ja tuli käivitada teinegi suurem otsimisoperatsioon.

Ressurssi on juba vaja läinud palju rohkem kui eelmisel sügisel, kuid korjamishooaeg on vaid poole peal.

"Õnneks on kõik lood hästi lahenenud, et inimestel on olnud telefonid kaasas, inimestel on olnud telefonid laetud. On küll keerulisemaid selles mõttes, et riietused on kehvad. Näiteks meie kopteri tiimil on raske neid märgata, aga oleme nad ülevalt kätte saanud," rääkis Lohu.

Sel nädalal otsis politsei üht 72-aastast naist metsast lausa kaks korda. Esimesel korral läks vaja ka lennusalga kopterit, aga see seenelist ei peatanud.

Alati on oluline ajafaktor. Eksinu leidmine võtab keskmiselt kolm-neli tundi. Et vastu pidada, peaks igaks juhuks metsa kaasa võtma sööki-jooki ja mõtlema jalatsite vastupidavusele. Kõige keerulisemad on telefonita eksinud.

"Mida kiiremini te helistate, seda kiiremini me saame hakata oma ressursse saatma teile appi. Alustame otsinguid, hindame ära, kus üldse inimene võib olla, kui tal on telefon kaasas, siis saame läbi positsioneerimise, kui tal kaasas ei ole, siis see on meie jaoks kõige raskem otsing," rääkis Lohu.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: