Prantsusmaa süüdistas Austraaliat ja USA-d "kriisi ajal" valetamises
Prantsusmaa süüdistas laupäeval Austraaliat ja USA-d valetamises allveelaeva ostulepingust loobumise tõttu puhkenud kriisis. Austraalia peaminister lükkas aga Pariisis süüdistused tagasi, öeldes, et väljendas oma kahtlusi tehingu suhtes juba mitu kuud tagasi.
"Leidis aset valetamine, kahepalgelisus, suur usalduse rikkumine ja põlgus," ütles Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian telekanalile France 2. "See ei kõlba kuhugi."
Liitlaste vahel on puhkenud nüüd suuremat sorti kriis, lisas ta.
Austraalia peaminister Scott Morrison kinnitas neljapäeval ametlikult, et riik ei jätka Prantsusmaaga 66 miljardi USA dollari suuruse allveelaevatehinguga. Selle asemel ehitatakse USA ja Suurbritannia tehnoloogiat kasutades tuumaallveelaevad.
Le Drian kõneles päev pärast seda, kui Prantsusmaa Emmanuel Macroni korraldusel kutsus tagasi oma suursaadikud Canberras ja Washingtonis, mis oli Prantsusmaa sõnul sümboolne samm, millega näidati oma pahameelt.
"Tõsiasi, et esimest korda Ühendriikide ja Prantsusmaa suhetes kutsume oma suursaadikud konsultatsioonideks tagasi, on tõsine poliitiline samm," ütles välisminister.
Samuti küsiti Le Drianilt, miks Prantsusmaa ei kutsunud tagasi oma suursaadikut Ühendkuningriigis, kui London kuulus samasse kaitsepakti USA ja Austraaliaga. "Me kutsusime tagasi oma suursaadikud (Canberras ja Washingtonis), et hinnata olukorda. Suurbritanniaga vajadust ei ole. Me teame nende pidevat oportunismi hästi," sõnas ta.
NATO peab arvestama sellega, mis on juhtunud, kui see kaalub taas oma strateegiat Madridis järgmisel aastal peetaval tippkohtumisel, ütles Le Drian.
Austraalia peaminister: meil olid Prantsuse allveelaevade suhtes kahtlused
Prantsuse valitsus pidanuks teadma, et Austraalial olid nende allveelaevade suhtes tõsised kahtlused juba enne tehingu äsjast lõpetamist, ütles peaminister Scott Morrison pühapäeval.
Morrison lükkas tagasi Prantsusmaa väited, et Canberra valetas plaanide kohta alleveelaevatehingust loobuda, ja kinnitas, et tema väljendas kahtlust juba mitme kuu eest.
"Minu arvates pidanuks nad teadma, et meil olid sügavad ja tõsised kahtused, et nende ründeklassi allveelaevade võimsus ei vasta meie strateegilistele huvidele, ja me ütlesime neile selgelt, et langetame otsuse oma strateegilistest riiklikest huvidest lähtudes," ütles Morrison Sydneys pressikonverentsil.
Peaministri avaldus on vastus Le Drianile, kes süüdistas Austraaliat, USA-d ja Suurbritanniat täiesti ebadiplomaatiliselt.
Morrisoni sõnul mõistab ta prantslaste pettumust, kuid ei kahete otsust seada Austraalia riiklikud huvid esikohale.
NATO püüab konflikti siluda
NATO proovis samal ajal leevendada hirme, et kaitseliidus võib tekkida tõsine koostööprobleem Prantsusmaa ja USA vahel.
"See lepe võib tähendada tulevikus teatud asju või tagajärgi, kuid ma ei näe hetkel, et sel oleks mõju NATO sidususele," ütles NATO sõjalise komitee juht admiral Rob Bauer. "Esiteks, nii palju, kui ma tean, siis Austraalia on partner, kuid pole osa NATO organisatsioonist. Riikide vahel on palju leppeid, millel võib olla mõju NATO-le poliitilise külje pealt."
"Kuid praegu pole sel mõju, nii palju kui ma näen, sõjalises koostöös NATO-siseselt," ütles Bauer.
Kolme riigi pakti nähakse kui vastukaalu Hiinale. Prantsusmaa lepe Austraaliaga ulatus 31 miljardi euroni.
Prantsuse ettevõte Naval Group, mis kuulub osaliselt riigile, pidi ehitama Austraaliale 12 allveelaeva, kuid USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval välja uue Austraalia-USA-Ühendkuningriigi kaitsealase liidu (AUKUS), millega jagatakse USA tuumaallveelaeva tehnoloogiat Austraaliaga.
Morrison teatas neljapäeval ametlikult, et riik jätab katki 2016. aastal Prantsusmaaga sõlmitud 90 miljardi Austraalia dollari (66 miljardi USA dollari) suuruse allveelaevatehingu. Selle asemel ehitatakse USA ja Suurbritannia tehnoloogiat kasutades tuumaallveelaevad.
Austraalia pidi Prantsusmaalt ostma diisel-elektrimootoriga allveelaevu.
Allikas: BNS