"Olukorrast riigis" võeti jutuks vaktsiinivastaste kaasamine valimistele

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutasid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" selle üle, milline mõju võiks olla Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) otsusel võtta oma kohalike valimiste kandidaatide nimekirjadesse ka vaktsineerimisvastaseid.

"Paistab, et EKRE on üsna teadlikult teinud otsuse tuua need inimesed (vaktsiinivastased - toim.) oma nimekirjades kandideerima ja saada ka nende hääled, kes pole võib-olla kunagi enne valimas käinudki," rääkis Lepik, märkides, et selliseid inimesi on EKRE nimekirjades mitme pool Eesti.

Lepik viitas 2016. aastale, kui nii Brexiti referendumil Ühendkuningriigis kui ka Donald Trumpile võidu toonud USA presidendivalimistel peeti üheks määravaks asjaoluks seda, et leiti üles niinimetatud hüljatud, kes seni ei olnud poliitilises protsessis osalenud. "Aga nüüd leiti nad üles, neile anti lubadus ja nad tulid ning andsid oma hääle. Ja see oli see, mis kallutas kaalukausi õigele poolele," rääkis ta.

Riikoja hinnangul on selliseid inimesi kõige rohkem EKRE nimekirjas, aga neid on ka Isamaas või Keskerakonnas. "Ärgem siiski unustame, et meil on kultuuriminister Anneli Ott (Keskerakond), keda võib nimetada Eesti esi-vaktsineerimisvastaseks. Meil on valitsuse minister, kes keeldub ennast vaktsineerimast, põhjendades seda suhteliselt segaselt!" rääkis Riikoja.

Tema sõnul on maitseküsimus, kas selliste inimeste toel tasub hääli korjata või ei tasu. "Siin võib küll öelda, et EKRE peab tänulik olema Reformierakonnale ja Keskerakonnale, et nad uue valitsuse tegid. Sest kui EKRE oleks täna jätkuvalt valitsuspartei, siis nad ei saaks valitsusparteina endale sellist asja lubada. Nad ei saaks selliseid inimesi enda valimisnimekirjadesse kaasata, nad ei saaks isegi parlamendisaadikul Kalle Grünthalil niimoodi lasta käia ja minu maitse kohaselt suhteliselt segast, seosetut ja põhjendamata juttu ja seisukohti levitada," rääkis Riikoja, lisades, et see on siiski osa demokraatiast.

"EKRE-l on see õigus ja võimalus ning see, et EKRE seda teeb, näitab ühest küljest nende poliitilist pragmatismi ja tarkust, aga teisest küljest näitab ka teiste erakondade, eelkõige koalitsioonierakondade nõrkust. Nad on lasknud neil asjadel minna nii kaugele, et EKRE-l on võimalik sellise asja najal poliitiliselt ratsutada," leidis Riikoja.

Tema hinnangul ei kasvata sellised inimesed EKRE toetust mäekõrguselt. "Me räägime siin võib-olla protsendist või kahest, sest enamus neist inimestest on ju tegelikult tundmatud, nad ei ole tohutud häältemagnetid," leidis Riikoja.

Lepik rõhutas siiski, et valimistel on iga protsendipunkt oluline ning toetusprotsente tuleb otsida ühiskonna igast segmendist.

"On ju politoloogid pikalt väitnud, et EKRE toetuse lagi on viiendiku juures. Viimaste kuude küsitlustulemuste kohaselt on see ka 20 protsendist kõrgem olnud. Aga kui suudad sellele kasvõi paar protsenti lisada, siis see võib tähendada nii riigikogus kui ka volikogudes ühte-kahte lisamandaati. Seega võid saada võimaluse ka koalitsiooni moodustada, mitte ainult selles osaleda või veel vähem opositsioonis olla. Selles mõttes on igast väiksest [protsendist] abi," arutles Lepik.

Riikoja meenutas ka seda, et kui EKRE poliitilisele areenil tõusis, siis räägiti, et tema klaaslagi on 10 protsenti, mõne aja pärast peeti nende maksimaalseks elektoraadiks 15 protsenti ning sealt edasi tõusis see 20 protsendi peale, aga nüüd räägitakse juba ka 25 protsendist.

"Minu meelest on huvitavam hoopiski see, et kui me vaatame EKRE tippjuhtkonna avalikke väljaütlemisi, siis nad peavad mõtlema selle peale, kuidas mängida oma kaardid selliselt, et nad ei muutuks uueks Keskerakonnaks, paariaks, kellega ükski teine poliitiline jõud ei taha koostööd teha," rääkis Riikoja. Selline positsioon ei lubaks EKRE-t võimule ega saa oma lubadusi ellu viia, mis on igale poliitilisele jõule väsitav.

"Väga selgelt EKRE juhid otsivad sellele dilemmale lahendust, aga selle lahendus saab olla ainult see, et kuskil peavad nad sellele väga populistlikule retoorikale tegema järeleandmisi," rõhutas Riikoja.

Lisaks oli saates juttu koroona-olukorrast, piirangutest kinnipidamisest ja nende kaotamise plaanidest, vaktsineerimisest, president Kersti Kaljulaidi viimasest suurest kõnest riigikogu ees, milles ta kutsus üles tugevdama riigikogu positsiooni, valitud presidendi Alar Karise personalivalikutest ning füüsiliseks muutunud poliittülist Rakveres.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: