"Välisilm": mis sai ja saab Afganistani pagulastest?
Afganistani pealinnast Kabulist lahkus augusti lõpuga 120 000 inimest. "Välisilm" uuris, kuhu nad lõpuks lennutati ja mis nendest edasi saab.
Üle kahe nädala on möödas, kui lõppes liitlasriikide Afganistani missioon ja katkes lennuühendus pealinna Kabuliga. Nüüd on taas esimesed ühendused loodud, nädal tagasi naaberriigi Pakistani pealinna Islamabadiga, millele järgnes USA tellitud lennud Katari pealinna Dohasse.
Pühapäevaks oli Dohasse tehtud neli lendu, igaühe pardal paarsada inimest. Esimesed ühenduskatsed ei selgita siiski, kui palju inimesi kavatsetakse Afganistanist veel evakueerida. Täpset arvestust keegi ei pea.
"Räägitakse mõnest tuhandest inimesest. Paar tuhat NATO heaks töötanud või EL kodanikku, aga ma ei hakkaks spekuleerima, sest tegelikult meil pole täpset arvu. Liikmesriigid ei taha seda avaldada ja liitlased samamoodi. Kõik on öelnud, et neil on seal veel inimesi, keda proovivad sealt ära tuua. Ses osas tehakse koostööd Katariga, kes on saanud lennuvälja opereerima. 204 inimest on Katari õhujõud ära toonud. Isikuid tuuakse ära ka maismaa piiri pidi, Pakistani ja Usbekistani kaudu," rääkis välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor Celia Kuningas-Saagpakk.
Rändeekspert Kert Valdaru tõi välja, et USA väitel on Afganistanis inimesi, kellega on teatud ajaperioodil koostööd tehtud, 300 000.
See ei tähenda siiski, et kõik 300 000 kavatsetakse riigist välja aidata. Juba ära toodud 120 000 inimese kohta pole samuti avalikke täpseid andmeid, kui paljud neist on liitlasriikide või Afganistani kodanikud.
Washington viitas, et võtab vastu 50 000 inimest. Ajutised elamispaigad on sõjaväebaasis, nagu näiteks Hispaanias Rotas. Kanada on valmis vastu võtma 20 000, Austraalia 3000 inimest. Suurbritannia evakueeris 15 000 inimest, kellest 8000 on Afganistani kodanikud.
Prantsusmaa evakueeris 2600 afgaani kodanikku. Saksamaa evakueeris üle 4500 inimese, neist enamus on afgaanid. Berliin teatas äsja, et tahab tuua veel 2600 inimest – inimõiguste aktivistid, kunstnikud, teadlased, ajakirjanikud.
Kuid see pole Euroopa silmis midagi ebatavalist, et Afganistanist põgenetakse, sest viimased paarkümmend aastat on nad olnud põgenike esikolmikus. 2015. aasta rändekriisiga tegelenud Kert Valdaru leidis, et Euroopa Liit on sellest kriisist õppinud.
"Ehedaim näide on see, mis Afganistani tõttu on toimunud – keegi Euroopa Liidu juhtidest pole fanfaare puhudes öelnud, et piirid on avatud ja kõik on teretulnud. On aru saadud, et avatud piiripoliitikaga rändes väga kaugele ei sõida," ütles Valdaru.
"Kui 2015-2016 said üleöö suureks sõbraks (Türgi president) Erdogan ja Liibüa juhid, siis täna näeme, kuidas Pakistanist on saanud riik, kellega suheldakse väga aktiivselt ja kelle juurde sõidetakse kohale, lubatakse rahaeraldisi, ükskõik kas humanitaarabi või muu koostööprojekti all, ja tunnistatakse seda, et peame hakkama Iraaniga paremat koostööd tegema," rääkis Valdaru.
Euroopa Komisjon on proovinud rändekriisi õppust omamoodi lahendada.
"Euroopa Liidu varjupaigapoliitika toimib üksnes siis, kui see on ühtne. Kehtivas õiguses on see ühisosa leitud. Aasta tagasi algatas Euroopa Komisjon rändepaketi, aga arusaadavalt võtab arutelu aega, et leida liikmesriikide vahel ja europarlamendiga ühisosa. Selle paketi sisu on muuta menetlus veelgi tõhusamaks ja lihtsamaks ja kiiremaks," lausus siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Valdaru märkis, et kui 2015. aastal rändekriisi alguses pagulaste välja- või tagasisaatmisest ei räägitud, siis nüüd see enam nii ole. "On öeldud, et jah, praegusel ajahetkel loomulikult ei saa Afganistanist pärit põgenikke tagasi saata, aga tuleks vaadata seda, et kas neid oleks võimalik tagasi saata turvalistesse kolmandatesse riikidesse, kust nad on tulnud, ehk transiitriiki," ütles ta.
Kuningas-Saagpakku sõnul on Euroopa Liidu huvides teha kõik selleks, et olukord Afganistanis ei oleks nii kriitiline, et sellega kaasneb massiimmigratsioon. "Seepärast ongi loodud regionaalne koostööplatvorm. Loomulikult on parem toetada Afganistani ja naaberriike nende pingete maandamiseks," lausus ta.
Afganistani piiririikides ehk Pakistanis ja Iraanis on üle kahe miljoni juba varasematel aastatel riigist lahkunud inimese. Lisaks on Afganistanis endas 3,5 miljonit sisepõgenikku, neist 500 000 tekkisid sel aastal. Ja lähenemas on talv, mis ÜRO hinnangul suurendab kannatusi veelgi.
Toimetaja: Marko Tooming