Amet: neljarajaliste teede puhul oleks aastas kümneid kannatanuid vähem

Maantee ehitustööd mullu Tallinna-Tartu maanteel.
Maantee ehitustööd mullu Tallinna-Tartu maanteel. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarajaliseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.

Taristuehituse Liidu tegevdirektori Tarmo Trei sõnul näitab analüüs, et neljarajalised põhimaateed pole pelgalt mugavuse ja kiire ühenduse küsimus, vaid need säästavad otseselt elusid.

"Neljarajalised teed vähendavad selgelt liiklusõnnetusi, mille kõige madalam näitaja on Tartu maantee väga hästi lahendatud 2+2 teelõikudel," ütles Trei.

"Kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele Tallinna-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal," lisas Trei.

Statistika kohaselt on kõige ohtlikumad Tallinna ringtee ja Tallinna-Narva maantee 1+1 sõidurajaga lõigud.

"Transpordiameti analüüsist nähtub, et 2015.-2019. aasta keskmine liiklusõnnetuste arv miljoni autokilomeetri kohta Tallinna-Narva maantee 1+1 sõidurajaga lõikudel on näiteks pea kolm ning Tallinna ringtee kaherajalistel lõikudel ligi neli korda suurem kui Tallinna-Tartu neljarajalistel lõikudel," ütles Trei.

Riigil pole praegu veel isegi visiooni, milline hakkaks neljarajaline Tallinna-Narva maantee marsruut välja nägema, rääkimata konkreetsest ehituse ajakavast.

Eesti taristuehituse liidu analüüsi kohaselt on Eesti riik pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarajalisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127.

Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida.

Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: