Arikas Estonia vrakist: me ei näinud jälgi kõrvalistest tegevustest

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ei pea kuigi tõenäoliseks, et Estonia huku uurimisel avastatakse midagi uut. Margus Kurmi erauuringu põhjusi ta ei mõista.

Arikas selgitas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kuigi on olemas teoreetiline võimalus avastada Estonia huku põhjuste uurimisel midagi uut, pidas ta tõenäosust pigem väikseks.

Samas ütles ta, et aastakümnete jooksul on tehnoloogia arenenud ja see aitab saada huku põhjustest täpsema ülevaate.

"Nii palju, kui suvel erinevate seadmetega uuringuid läbi viisime, siis plahvatuse jälgi näha ei ole, välise liikumise jälgi samuti mitte," kommenteeris Arikas jutte võimalike Estonia huku põhjuste kohta. "Me ei näinud jälgi kõrvalistest arusaamatutest tegevustest."

Margus Kurmi läbiviidavatele uuringutele Arikas hinnangut anda ei osanud, sest tal puudub ülevaade, mida seal täpselt teha soovitakse.

Küll aga möönis ta, et talle jääb arusaamatuks, miks minna eraalgatuslikult vrakki uurima, kui Eesti ja Rootsi on otsustanud investeerida uuringuteks kuus miljonit eurot ning riiklikud uuringud on pooleli.

Samuti ei osanud Arikas öelda, kas tegu on tõsimeelsete uuringutega või pigem meediaprojektiga.

Kui riiklikud ohutusjuurdluskeskused asusid suvel uuringuid korraldama, siis küsisid nad esmalt Soomelt tagasisidet toimingutele, mida teha plaaniti.

"Paluti esitada taotlus, mida riik menetles ja andis loa teaduslike uuringute tegemiseks," selgitas ta. Arikas leidis, et Kurmi ekspeditsiooni protseduur peaks olema analoogne, kuid tal puudub informatsioon, kas seda ka tehtud on.

Ohutusjuurdluse keskus jättis suvel merre anduri

Arika jutust selgus, et uurijad jätsid suvel vraki juurde merre mõõteseadme, mis mõõdab hoovuste kiirust ja suunda eri veekihtides.

Ehkki suvel Arika sõnul neil vedas ning hoovus oli pea märkamatu ja nende tööd väga ei mõjutanud, siis peab ta oluliseks, et tulevikus oleks juba ette teada, kas uuringuid on üldse võimalik teha.

Lisaks plaanivad nad merre paigaldada liuguri, mis hakkab edastama teadet vee läbipaistvuse kohta, mis on samuti oluline edasise uurimise planeerimiseks.

Põhiuuring plaanitakse teha kevadel

Arikas rääkis, et järgmiseks plaanivad nad hakata kaardistama Estonia lähiümbrusesse ja uppumisteekonnale jäävaid metallobjekte.

"See annaks täpsema vastuse, mis hetkel mingisugused metallkehad eraldusid ja sealt edasi vastuse, kus on osa Atlandi luku detaile, mis tõsteti küll üles, aga visati mingil põhjusel merre tagasi," rääkis ta.

Kevadel asutakse vraki põhiuuringute kallale, et luua Estoniast digitaalne kaksik ning seejärel sellega teha simulatsioone, et mõista, kuidas laev uppus.

Arikas loodab, et uuringu lõppkokkuvõtet on võimalik lugeda aasta pärast, kuid vahepeal avalikustatakse ka vahearuandeid. Ta lubas, et kõik materjalid, mida nad hangivad – nii video- kui pildimaterjalid, analüüsid ja uuringud – avalikustatakse ning pannakse tervikuna üles kodulehele.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: