Kiik: kriis ei ole tulnud selleks, et jääda

Tanel Kiik
Tanel Kiik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Iga päevaga liigume pandeemia lõpule lähemale," kommenteeris tervise- ja tööminister Tanel Kiik koroonaolukorda Eestis.

"Ei ole nii, et see kriis on tulnud, et jääda, ei ole nii, et tavapärane elu enam kunagi tagasi ei tule," tõi ta eeskujuks Põhjamaad, kus on saavutatud kõrge vaktsineerituse tase.

Kiik selgitas, et ehkki eesmärk sügise alguseks vaktsineerida 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ei täitunud, on vaktsineeritud 66 protsenti ja vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud 72 protsenti elanikkonnast.

"Mõned protsendipunktid on veel minna, aga olen kindel, et seda suudame," ütles ta.

Kiik selgitas, et sel nädalal saab kindlasti näha vaktsineeritusega hõlmatuse kasvu, kuna Eestisse jõudis 14 800 ühedoosilist Jansseni vaktsiini. Neist 10 000 doosi saadi laenuks Hispaanialt ning pea kõik doosid on kolmapäevase seisuga ka broneeritud.

"Sel nädalal arutasime valitsuskabinetis revaktsineerimise temaatikat," rääkis Kiik ning lisas, et Eesti on juba alustanud lisadoosi tegemist nõrgema immuunsüsteemiga inimestele.

Oktoobris asutakse kolmandat vaktsiinidoosi süstima ka teistele inimestele. Esmalt on võimalus süst saada tervishoiu ja hooldekodude töötajatel ning eakatel. Seejärel liigutakse edasi eesliinitöötajateni sarnases järjekorras, nagu vaktsineerimisega talvel alustati.

Kiik kinnitas, et valitsus on ühel meelel, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on inimeste jaoks tasuta ja selleks leitakse riigieelarvest raha.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma rääkis, et kuna nakatunute arv kasvab, peab terviseamet oma peaeesmärke ümber seadma. Amet hakkab vähem küsitlema inimesi selle kohta, kust ja kuidas nad on viiruse saanud ning seeläbi ei jõua ka avalikkuseni enam nii põhjalikku statistikat selle kohta, milline on viiruse levik Eestis.

Ta lisas, et endiselt haigestuvad peamiselt noored inimesed ning haiglaravile satuvad vanemad vaktsineerimata inimesed.

Kuigi Eestis on praegu riskitase nakatuda koroonaviirusega keskmine, jõutakse praeguste prognooside kohaselt Härma sõnul kõrge tasemeni 7. oktoobriks.

Samuti tõi Härma välja Lõuna-Eesti haiglate suure koormuse, mille tõttu ka Põhja-Eesti haiglad tõstavad suutlikkust võtta vastu koroonapatsiente. Samas ei ole jõutud veel sellise tasemeni, et peaks plaanilist haiglaravi piirama.

Härma selgitas, et koolides on alla viie protsendi lähikontaktsetest nakatunud ning see on oluline teadmine edasise strateegia planeerimisel. Ta lisas, et 95 protsenti nakatunud lastest olid sümptomitega, seega ei ole koolides viiruse varjatud levikut.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: