"Täna umbes kell 10 hommikul tulistati Kiievi oblastis Lisnõkõ küla lähedal Ukraina presidendi esimese abi Šefiri autot," edastas Ukraina politsei kolmapäeval.

Ukraina ülemraada julgeoleku-, riigikaitse- ja luurekomisjoni asejuht Marjana Bezuglaja kinnitas, et presidendi esimest abi Šerifi tõepoolest rünnati. 

"Tulistati, kolm kuuli tabas autojuhti," ütles Bezuglaja uudisteagentuurile Interfax. Šefiri autojuht sai tõsiselt vigastada. Erinevate andmete kohaselt tehti auto suunas 10–18 lasku.

Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko edastas Facebookis, et liikuvat autot tulistati metsast automaadist. Politsei käivitas tulistajate tabamiseks erioperatsiooni.

Ametlikes teadetes ei ole Šefiri seisundist räägitud, aga Zelenski erakonna parlamendiliige Davõd Arahhami ütles, et temaga on kõik korras.

57-aastane Šefir on endine stsenarist ja koomikuna alustanud Zelenski ammune tuttav.

Šefir nimetas rünnakut tema elu kallale kippumiseks ja katseks presidenti hirmutada.

Zelenski lubas jõulist vastust

President Zelenski lubas pärast atentaati jõulist vastust ründajatele.

"Nõrk on öelda mulle "tere", tulistades mu sõbra autot metsast. Kuid vastus tuleb jõuline," ütles Zelenski videopöördumises New Yorgist, kus ta viibib ÜRO Peaassamblee istungjärgu avanädalal. Zelenski ütles, et ta ei tea veel, kes on rünnaku taga.

"See ei nõrgesta meie meeskonda ega sunni mind muutma kurssi, mille me oleme oma meeskonnaga valinud – muutuste, varimajanduse kaotamise suunas ning kurjategijate ja suurte, mõjuvõimsate finantsgrupeeringutega võitlemise suunas," kinnitas Zelenski. "Rünnak ei suuda seda mõjutada. Isegi vastupidi, kuna Ukraina rahvas on andnud mulle mandaadi muudatuste tegemiseks," lisas president.

Politsei uurib ka võimalikku välisosalust rünnakus

Politsei töötab mitme motiivi kallal. Šefiri võidi rünnata tema töö pärast, survestamaks Ukraina juhtkonda või riigi poliitilise olukorra destabiliseerimiseks, ütles Ukraina politseiülem Igor Klimenko. Muuhulgas uuritakse ka võimalust, et rünnaku taga võivad olla välismaa eriteenistused.

Presidendi teise abi Mihhail Podoljaki sõnul tehti rünnak vastuseks oligarhide traditsioonilise mõjuvõimu vähendamisele suunatud poliitikale.

Zelenski lubas oligarhide mõjuvõimu vähendada juba 2019. aastal presidendiks saades. Sel aastal tegi ta valitsusele ülesandeks koostada nõndanimetatud oligarhide register, kus oleks kirjas meediat ja poliitikat mõjutavad suurärimehed. Nimekirja ei ole veel avaldatud, kuid sel nädalal peaks parlament asuma arutama eelnõu, mis peaks vähendama oligarhide mõju ühiskonnale.

Zelenski partei juht Aleksandr Kornijenko ütles, et rünnakus ei saa välistada Venemaa osalust. "Vene väge ei saa absoluutselt välistada. Me teame nende suutlikkust korraldada välisriikides terroriakte," ütles ta ajakirjanikele.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et juttudel võimalikust Venemaa osalusest rünnakus ei ole mingit seost reaalsusega.