Ligi 80 inimest sai elupäästemedali

{{1632497940000 | amCalendar}}
Foto: Mats Õun

Päästeteenistus andis reedel Tallinnas KUMU kunstimuuseumis 79 inimesele elupäästemedali, kokku autasustati 120 inimest.

Noorim elupäästja kolmanda klassi medali laureaat oli kümneaastane Kendra Ülenurm, kes aitas klassikaaslast päästa silopallide vahelt. Seal oli hea peitust mängida, sest augud on väga head. Ühele sõbrannale osutus auk aga liiga väikeseks. Teine sõbranna saadeti koju telefoni järele, et päästjaid kutsuda, kuid too jäi vanaemaga telekat vaatama, kirjeldas "Aktuaalne kaamera".

"Siis ma natuke sõimasin mingis mõttes teda, et miks sa ei tulnud. Tema hakkas vastu, et tema ei teadnud, kus telefonid on, kuigi need olid sealsamas kapi peal. Siis ma võtsin telefonid ja läksin tagasi õue ja läksin jalgrattaga tagasi," rääkis Kendra.

Ta kutsus päästjad, kes aitasid sõbranna august välja.

15 aastat häirekeskuses töötanud Marika Lipping vestles telefonitsi 16 minutit 16-aastase neiuga, kes oli roninud ehituskraana otsa ja teatas, et tahab teha enesetappu. Jäi tegemata.

"Tüdruku väitel nägi ta sealt merd. Ja laevu./.../ Ütlesin talle ka seda, et elu on ju kingitus, mis on inimestele antud, et see on Anne Veski tuntud laul, ta peaks seda kuulama. Ja ta oli sellega nõus," meenutas ta.

Konstantin Lebedev lohistas põlevast korterist välja naabrimehe. Konstantin pidi korterisse roomama, sest see oli suitsu täis. Naaber aga ise liikuda ei suutnud.

"Siis ma roomasin neljakäpukil ja kuulsin teda. Tal oli selline ümmargune laud ja selle alt kostis kähinat. Esimese asjana lohistasin ta esikusse. Siis lõi leegi üles. Siis hüüdsin oma naisele, et ta tooks vett. Ja pärast seda juba, märg rätik näo ees, hakkasin naabrit välja vedama," kirjeldas elupäästja.

Elu päästmisest on abi, kui omandatud õppetunnist ka edaspidi kasu on. Üks on selge - ei tasu minna üle õhukese jää, tuleb olla ettevaatlik tulega ja mitte pugeda liiga väikestesse aukudesse.

Täielikku nimekirja tunnustuse saanutest vaata SIIT.

Laureaat: elupäästjaks saab planeerimatult ja ootamatult

"Ringvaates" rääkis oma loo elupäästemedali saanud Mae Juske, kes päästis uppumissurmast eaka mehe.

Juske kirjeldas, et sõitis jalgrattaga Hellenurme kandis ümber järve ning märkas üht hooldekodu elanikku, kes tema tähelepanu üritas saada.

"Kui ta mind märkas, tõusis ta püsti ja hakkas järve poole minema. Ma arvasin, et ma peaksin teda takistama, et ta ei läheks vette, aga hiljem selgus, et ta tahtis mulle midagi näidata, millest ma ei saanud siis ka veel aru, sest ta jutt oli ebaselge ja ta rääkis vene keeles. Siis ma läksin talle ikkagi järele ja ütlesin, et sa ei tohi minna vette, püüdsin teda manitseda. Me jõudsime järve kalda ligi ja ma nägin, miks ta kätega vehkis ja mu tähelepanu tõmbas - tema sõber oli näoli vees," kirjeldas Juske.

"Siis ei olnudki midagi. Ma viskasin telefoni murule ja läksin keha juurde, arvates, et ta on juba uppunud. Siis jõudsin temani, võtsin õlavarrest ja tõmbasin, et tal nägu veest välja saaks. Ma arvasin tõesti, et ta on uppunud," lisas naine.

Samuti sinna jõudnud Juske sõbranna helistas samal ajal häirekeskusesse ning kutsus kiirabi. Samal ajal püüdis Juske mehest elumärke leida.

"Sikutasin ta kalda äärde, tõmbasime poolest kehast kalda peale. Ma liigutasin teda natuke veel, sest olin kuulnud, et liigutades võib vesi hingetorust välja tulla. Siis käis mingi häälitsus," rääkis Juske.

Kiirabibrigaad jõudis õnnetuskohta kiiresti, kuna juhuslikult oli sealsamas asuvasse hooldekodusse ühele patsiendile kiirabi kutsutud.

Juske tõdes, et elupäästjaks saab vaid planeerimatult ja ootamatult. "Ma olin õigel ajal õiges kohas, aga täiesti planeerimatult," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: