Samost ja Sildam: uue eelarvega minnakse vastu parlamendivalimistele

Foto: Ken Mürk/ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam rääkisid pühapäeval omanimelises Vikerraadio saates riigieelarvest ning selle koostamise käigus katuserahade jagamisest. Ajakirjanike sõnul tuleb tuleva aasta eelarvest ja seal plaanitud rahastuse suurendamisest rääkides meeles pidada, et selle eelarve baasilt minnakse vastu ka 2023. aasta kevadel toimuvatele parlamendivalimistele.

"Otse öeldes nende regionaalsete investeeringute või katusrahade näol on tegemist väga piinliku instrumendiga, mille otstarve on anda 101 riigikogu liikmele piisavalt õigustust mitte eelarve muude tükkidega tegeleda ja lasta valitsuse poolt koostatud eelnõul riigikogust läbi minna," sõnas Samost.

Tavaliselt selgub nimekiri ja summa teise ja kolmanda lugemise vahel. "Tegemist on riigieelarve kogusummat hinnates peenrahaga, teisest küljest, selles ongi selle paheline ilu, et selle eest ostetakse mingit rahu ka oma valitsuserakondade fraktsioonide sees. Siis saab riigikogu liige minna oma valimisringkonda ja öelda, näete, siin on teile tore mänguväljak, kergliiklustee või lasteaiamööbel. Ükski neist pole paha asi, aga selle kõrval on sadadesse miljonitesse või miljarditesse ulatuvad otsused, mille kõrval riigikogu liikmed selle võrra vähem kaasa räägivad," sõnas Samost.

Sildami sõnul tuleb selle juures mõelda ka eelseisvatele parlamendivalimistele, kus tuleb küsida, kas katuserahadega nii selle kui järgmise aasta lõpul ostetakse toetust. "Miks Kaja Kallas, kes opositsioonis olles oli väga katuserahade vastu, praegu nendega nõustus? Tegelikult me kõik saame aru, miks see nii on, Reformierakonnal pole absoluutset enamust riigikogus, tegemist on koalitsioonivalitsusega," rääkis Sildam, lisades, et Keskerakond poleks kindlasti olnud nõus rahade välja jagamisest loobuma.

"Ma arvan, et ka opositsioonierakonnad, vähemalt osa, kasutavad regionaalsete investeeringute jagamise võimalust," sõnas Sildam.

Peaminister on öelnud, et kindlasti ei jagata neid samamoodi nagu on tavaks saanud, kuid pole täpsustanud, millised need muudatused on. "Ta on öelnud, et regionaalsed investeeringud peavad olema selged ja läbipaistvad," lisas Sildam.

Samosti sõnul räägitakse tuleva aasta riigieelarvest, kui millestki mis pannakse kokku enne tänavusi kohalikke valimisi. "Aga tegelikult on see riigieelarve, mille alusel praegune valitsuskoalitsioon valitseb 2022. aastal ehk kuni jaanuarini 2023, mis kuus juba selgelt käib 2023. aasta märtsi alguses valitava riigikogu uue koosseisu valimiskampaania. Siin on kahtede valimiste eelne eelarve ja sellest nurgast mina ei imesta, et leiti tulusid nii rekordilise kaitsekulutuste summa, päästjate, kultuuri, sotsiaalkaitse, õpetajate, kelle iganes jaoks," sõnas Samost.

Sildam tõi välja ka aktsiisitõusude edasi lükkamise. Samosti sõnul polnud koalitsioonil valikut, kuna ükski erakond ei saaks minna praeguse elektri- ja kütusehinna tõusu juures oma valijate juurde ja öelda, et otsustasime veelgi hinda tõsta. "See ei ole lihtsalt poliitiliselt teostatav," sõnas ta.

"Mis minu jaoks on üllatav, valitsusest, vähemalt Reformierakonna poolt, kostus veel nii pikalt seda, et vaatame-mõtleme. Loogika oli, et aktsiisilangetuse omal ajal leppis kokku eelmine valitsus, see oli tähtajaline, nüüd aktsiisid peaksid uuesti tõusma ja me ei hakka seda muutma. Ma imestan, miks seda juttu nii pikalt räägiti, kuigi oli algusest selge, et see valitsus ei lähe aktsiisitõusude kehtestamise peale," rääkis Sildam.

Eesti peab toime tulema kiireneva inflatsiooniga

Samosti sõnul ei tundu praegu kiirelt kasvavate energiahindade valguses analüütikute 3,5-4 protsendise inflatsiooni prognoosid realistlikud.

"Mina arvan, et me alles näeme inflatsioonilise spiraali algust. Eks mul on võib-olla ka teistsugune elukogemus, mäletan ka 1990. aastaid hästi majandusajakirjanikuna töötades, aga ei pea olema kõrges eas isik, et mõista, kui elektrihind tõuseb ühel hetkel kolm korda ja ei paista tagasi enam minevat, siis see hinnatõus jõuab mingisuguse nihkega absoluutselt kõikjale: toiduainetetööstusesse, kõikidesse muudesse energeetikavaldkondadesse, transporti, lõpuks ka teenustesse. Meil saab olema oluliselt kiirem inflatsioon kui täna 30-aastased inimesed täiseas kogenud on," rääkis Samost.

Sildam märkis, et kiire hinnakasv mõjutab paljusid inimesi ja perekondi ning paljud inimesed peavad oma kulutusi koomale tõmbama. "See mõju on palju laiem kui me siin ette kujutamine. Aga ta jõuab väga konkreetsete perede toimetulekuni."

Inimesed, kes muidu tulevad oma kuludega igakuiselt toime ei ole soovi ega võimalust elektriarvete tasumiseks kuskilt toetust taotleda, märkis Samost. "Ta ei saagi tegelikult toimetulekutoetust, seda makstakse inimestele, kes on ikka väga vaesed," lisas ta.

Küsimus on selles, kuidas inflatsioonilises olukorras toime tulla. "Ma kardan, et vastus on väga vilets. Meil ei ole energiahindade tõusu juures koheselt võimalik ühtegi otsust teha, mis meile mingi lahenduse annaks. Need protsessid on sellesse olukorda jõudnud 10-20 aastaga," sõnas ta.

Samasuguste küsimuste ees seisavad riigid üle kogu Euroopa. "Siin on küsimus, mis järeldusi me teeme, kas me pikaajaliselt muudame kuidagi suunda. Inflatsiooniga tuleb lihtsalt elada, nii kole kui see ei ole," rääkis Samost.

"Loomulikult kasvab ka palgasurve, mis omakorda on inflatsiooniline protsess. Kui vaatame kasvõi riigieelarvet, pluss viis protsenti avaliku sektori palgafondi, see on ka inflatsioonilise mõjuga, pensionitõusud, mis on suuresti selleks, et inflatsiooni kompenseerida, aga jällegi inflatsiooniline mõju," loetles Samost.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: