Kasvav majandus kergitab riigi investeeringuobjektide hinda

Foto: Priit Mürk/ERR

Valitsus kinnitas sel nädalal põhimõtteliselt heaks tuleva aasta eelarve ja esitab selle järgmisel nädalal riigikogule. Täpsed eelarvenumbrid esitab valitsus samuti tuleval nädalal.

Praeguseks on teada, et eelarve maht on üle 13 miljardi euro ja eelarve on endiselt defitsiidis. Kuigi majanduskasvu ja ehitushindade kiire kasvu juures peaks riik olema pigem äraootaval seisukohal ning kavandama investeeringud kehvematele aegadele, tuleb mõned suured investeeringud siiski ära teha.

Kevadel riigieelarve seaduse eelnõus planeeritud investeeringud kasvavad tänavusega võrreldes 38 protsenti, kuid jäävad järgmistel aastatel tagasihoidlikumaks, ülejärgmisel aastal juba pea poole võrra.

Kõige enam kasvavad kinnisvarainvesteeringud ehk 90 protsenti investeeringute kogumahust. Sellest omakorda kulub enim riigimaanteede korrastamisele, kuid ka kaitseministeeriumi vajadusteks, Rail Balticu raudteeprojektile ja koolivõrgule. Üsna suur summa on planeeritud ka energiatõhusatele avaliku sektori hoonetele.

Valitsemisaladest ongi suurima investeeringutemahuga kaitseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaitseministeerium soovib näiteks arendada taristut, suunata raha Paldiski ja Ämari toitlustuskompleksi ja nüüdisajastada Ämari lennurada. Majandusministeerium paigutab raha Kose-Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamisse ja Rail Balticu arendusse. Teiste valitsemisalade investeeringute maht moodustab kokku keskmiselt 25 protsenti investeeringute kogumahust.

Investeeringuteplaani elluviimiseks peab silmas pidama, et endast märku andva hinnatõusu tõttu tuleb objektide valmissaamiseks kulutada rohkem raha või millestki loobuda.

Ilmekas näide, kuidas hinnad on mõjutanud hanke tingimusi, on rahvusraamatukogu, mille ehitus kujuneb hankest palju kallimaks. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) korraldatud hankele laekus kaks pakkumust, millest mõlemad ületasid märgatavalt eeldatud maksumust ehk 53 miljonit eurot.

"Meil on hankedokumentide ülevaatus, kvalifitseerimine alles käib, et kas laekunud pakkumustest kvalifitseeruvad kõik või mitte keegi või üks ettevõte. Sellest tulenevalt ma ei saa öelda, kui suur see kallinemine on, aga kallinemine selles projektis on küll," kinnitas RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.

Raamatukogu kordategemise lõpphinda kergitab hoogne majanduskasv ja ehitusmaterjalide kallinemine. Merko ehitab praegu riigi tellimusel Tallinna muusika- ja balletikooli, kus hanketingimused olid mitme aasta eest paigas. Merko juht Ivo Volkov ütles, et ammu kavadesse kirjutatud rahast jääb praegu väljakuulutatavate hangete läbiviimiseks väheks.

"Ausalt öeldes on natuke kummastav lugeda, kui tellija, on selleks siis kohalik omavalistus või riik, ütleb, et ehitajad ei oska teha õiget hinda, et hind on liiga kallis. Ma arvan et pakkumised, mis tulevad, väljandavad sellel hetkel turusituatsiooni," kommenteeris Volkov.

RKAS-il järgmise aasta investeerimisplaane kavas muuta pole.

"Välja saan tuua näiteks Kohtla-Järvele rajatava pääste ja politsei ühishoone, samuti on meil hankes Kiviõli komando. Meil on hankesse veel minemas päris palju objekte, näiteks lähinädalatel on plaan välja kuulutada ka Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitushange. Oma järge on ootamas veel Keskkonnamaja ja Rüütelkonna hoone," loetles Mäger.

Kõik need riigi pikaajalised plaanid on kirjas neljaks aastaks koostatavas riigi eelarvestarteegias (RES), mida uuendatakse igal kevadel. Selle järgi on näiteks Keskkonnamaja ehitamiseks arvestatud järgmisel aastal kümme ja Rüütelkonna hoone korrastamisele seitse miljonit eurot. Kui reaalne hanke tulemus osutub kallimaks, siis tuleb leida kas täiendavat raha või muuta projekti.

"Või jääb see üldse tegemata, ka need valikud tekivad kindlasti, kui need hanke tulemused on käes," ütles Mäger.

RES-i järgi kulub järgmisel aastal enim raha taristuinvesteeringuteks. Kui Tallinna-Tartu maanteel Mäo lõigu ehitus lõpeb, algab Pärnumaal Uulu teelõigu ehitus. Kõige kallima objektina läheb see investeering maksma 44 miljonit eurot.

Majandusminister Taavi Aasa sõnul pole praegu tegemist mitte ehitusbuumi, vaid pikaajalise hinnatõusuga.

"Tuleb mõelda selle peale, et midagi teha etappide kaupa, midagi teha lihtsamalt, aga loomulikult kõike ei ole võimalik ära kustutada projektis ja kui hange on toimunud ja hind on selline, mis kindlasti ei ole vastuvõetav, eks siis tuleb uuesti maha istuda ja mõelda, kas midagi muuta, teha uus hange. Ma tahaks loota, et see hinnatõus ei ole olnud selline, et me peaks midagi päriselt ära jätma," ütles Aas.

Järgmise aastal eelarves on investeeringuid 700 miljoni euro eest, mida on võrreldes praeguse aastaga 200 miljoni võrra enam.

"Need investeeringud, mis on suured ja mida me oleme pikalt kavandanud, nendega me jätkame. Kõige suurem on Rail Baltic, mis lähiaastatel Eestis ootamas on ja kui me näeme, et see üleüldine hinnakasv hakkab väga tõsiselt mõjutama ka nende suurte projektide maksumust, eks me siis peame plaani pidama, et kuidas, kas ajatamise kaudu, erinevate projektide vahel ümbertõstmise kaudu või mõnd kolmandat viisi me selle olukorra lahendame," selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Samas kevadel RES-i tehes valitsus juba lükkas mõned ülejärgmiseks aastaks planeeritud projektid edasi.

"Kevadel järgmiste järgmiste aastate eelarveplaani paika pannes me tegelikult juba arvestasime sellise väga kiire hinnatõusu perioodiga ja kui üldiselt majandus ikkagi näitab selgelt juba kuumenemise märke, siis arusaadavalt riik peab jälgima, et me ise sellele täiendavat hoogu juurde ei annaks," kinnitas Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: