Kuigi eelarve kulude pool ületab tulusid, on rahandusministri sõnul valitsus defitsiiti vähendanud jõudsalt.

"Kui viimastel aastatel on planeeritud puudujääk olnud üle miljardi euro, siis seda me vähendame rohkem kui 400 miljonit eurot. Mis meil seda teha on võimaldanud, siis maksude laekumine ei ole asi, mis Houdini trikina puudujäägi ära kaotab. Defitsiiti on võimalik vähendada eeldusel, et kulud ei kasva kiiresti ja suudame maksuraha kasutamist raames hoida. Ehk uusi kulusid ei tehta sellises tempos, kui tulusid peale laekub."

Pentus-Rosimannus selgitas, et mitte ainult Eesti, vaid kõik riigid teevad pingutusi, et suurest puudujäägist välja tulla. Rahandusministri sõnul on aga meie seis mõnest naabrist teistsugusem, sest meil ei tekkinud puudujääk puhtalt koroonakriisi tõttu.

"Meie puhul oli see puudujääk varasem juba enne kriisi. Seda peame tagasi tegema. Ega siis keegi ei saa kulutada pikalt raha, mida tal pole. Krediitkaardiga ei saa ju ka lõputult osta asju tulevase palga arvelt. Riigiga on sama lugu."

Samas tunnistas rahandusminister, et pelgalt ühe aastaga miinust tagasi teha pole võimalik. Ta lisas, et meeles tuleb pidada ka seda, millega võrreldes Eesti majandus kasvab.

"Kasvame sellega, mil majandus oli augus. Me jõuame nüüd samale tasemele, kui olime kriisi eel aastal 2019. Võrdlusmoment peab alati meeles olema," sõnas Keit Pentus-Rosimannus.