Koroonaaegne haigushüvitiste kord jätkub ilmselt ka tuleval aastal

Kraadiklaas
Kraadiklaas Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Valitsus plaanib tuleval aastal jätkata haigushüvitise maksmisega alates teisest haiguspäevast. Küsimus, kas hüvitist võiks ka edaspidi maksta lähikontaktsena isolatsiooni saadetud inimestele, seisab õigusanalüüsi taga.

Varem oli nii, et kui inimene haigeks jäi, istus ta kolm päeva kodus ilma hüvitiseta. Neljandast kaheksanda päevani hüvitas 70 protsenti tema palgast tööandja ja sealt edasi haigekassa.

Et inimesed tööle koroonaviirust ei viiks, muudeti läinud aasta lõpus reegleid. Tööandja maksab nüüd haigusraha teisest viienda päevani ja juba kuuendast päevast võtab haigekassa üle. Algselt neljaks kuuks mõeldud kriisimeedet pikendati kevadel selle aasta lõpuni.

Töö- ja terviseminister Tanel Kiige sõnul on valitsus kokku leppinud, et samamoodi võiks edasi minna ka järgmisel, 2022. aastal.

"Haiguspäevade hüvitamise soodsama korra peamine eesmärk on toetada inimeste toimetulekut haigestumise perioodil ja samal ajal soodustada ka mistahes haigussümptomitega korrektselt kodusolemist," rääkis Kiik.

"Ma olen selle läbi rääkinud nii ametiühingute keskliidu kui tööandjate keskliiduga ja ma võin öelda, et minu isiklik positsioon on see, et sarnane hüvitussüsteem tuleks kehtestada tegelikult tähtajatult, ehk ka järgmistel aastatel."

Tulevaks aastaks plaanitud abinõu maksab umbes 19 miljonit eurot. Riigieelarves on selleks 12,4 miljonit, ülejäänud tuleb eelnõu seletuskirja järgi haigekassa eelarvest.

"Tegelikult võib öelda, ka tööturu osapooled pidasid meie nõupidamistel võimalikuks toetada seda, et sarnane süsteem kehtiks ka tähtajatult. Eks neid arutelusid, debatte on meil nüüd võimalik rahulikult jätkata järgmise aasta jooksul ja ma väga loodan, et leiame selleks ka rahalised vahendid ning ka poliitilise kokkuleppe," lisas Kiik.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Õnne Pillak on seisukohal, et Tanel Kiige ettepanekut arutatakse edasi.

"Et võtta erinevad osapooled kokku, sest see puudutab nii tööandjaid kui ametiühinguid. Ja leida see üksmeel kolmepoolselt."

Haigushüvitist saavad ka koroonahaigega kokku puutunud lähikontaktsed. Praegu saadetakse lähikontaktsena eneseisolatsiooni ainult vaktsineerimata inimesi. Tanel Kiik märkis paar nädalat tagasi, et alates tulevast aastast võivad need inimesed hüvitisest ilma jääda.

"Kuna selleks ajaks on tõesti olnud kõigil inimestel võimalik ennast vaktsineerida," põhjendas ta.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõus aga niisugust muudatust sees ei ole. Ehk eelnõu järgi saaks tuleval aastal alates teisest päevast hüvitist ka need, kelle terviseamet on isolatsiooni saatnud.

Tanel Kiige sõnul on tarvis veel pisut mõelda. Esiteks on oluline, et isolatsiooni määratud inimesed ikka kodus püsiks. Teiseks oodatakse õigusanalüüsi, mis aitaks vastata küsimusele, kas inimest tohib isolatsiooni saata ilma, et seda talle hüvitataks.

"Õiguslikult analüüsime me mõlemat poolt, ehk nii seda, kas on võimalik sellisel viisil eneseisolatsiooni kohustust rakendada konkreetse haiguse puhul ja ka seda, kas on võimalik teha erisusi erinevate nakkushaiguste vahel. Ehk karantiinilehe mõiste on tegelikult laiem. Ta on ka varem eksisteerinud haiguslehe üks variante," selgitas Kiik.

Seisukoha, et analüüsid tuleb ära oodata, võttis ka riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: