Koroonasurmade seas annavad tooni vaktsineerimata inimesed

Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal.
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal. Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Eelmisel nädalal suri Eestis 18 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest 14 (78 protsenti) ei olnud vaktsineeritud, selgus terviseameti nädala epiidülevaatest.

Kolm eelmisel nädalal surnud inimest (vanuses 83, 86 ja 92 aastat) olid vaktsineeritud Comirnaty kahe doosiga ja üks vaktsineeritud Moderna ühe doosiga. Kõikidel olid ka kaasuvad haigused.

Kokku on Eestis surnud 1352 koroonaviirusega nakatunud inimest. Pandeemia algusest on hospitaliseeritud inimeste seas surmaga lõppenud 13,5 protsenti juhtudest. 80,6 protsenti surmaga lõppenud juhtudest on olnud inimesed vanuses 70+ aastat.

Noorim koroonaviiruse tõttu surnud inimene oli 11-aastane, vanim 101-aastane. Keskmine vanus on olnud 78,3 aastat. Mehi on surnud 692 (51,4 protsenti), naisi 654 (48,6 protsenti). Surnud inimestest 321 olid hoolekandeasutuste kliendid (23,9 protsenti üldarvust).

Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet

Nakatumiskordaja R püsib 1,1-l

Nakatamiskordaja püsib üle-eestiliselt stabiilselt 1,1 piires. R püsis kõikides regioonides eelmise nädalaga sarnasel tasemel.

Viimase 14 päeva haigestumus püsib stabiilsena kahel järjestikusel nädalal Saaremaal (0 protsenti), Läänemaal (-3,9 protsenti), Põlvamaal (0,4 protsenti), Võrumaal (-3,2 protsenti) ja Raplamaal (9,1 protsenti). Tartumaal, Viljandimaal ja Võrumaal näitas haigestumus stabiliseerumise märke.

Haigestumine kasvas jätkuvalt Jõgevamaal (50,5 protsenti), Valgamaal (19,5 protsenti), Viljandimaal (11,7 protsenti). Haigestumine on viimasel kolmel nädalal kiiresti kasvanud Lääne-Virumaal (53,3 protsenti), Pärnumaal (57,6 protsenti), Hiiumaal (27,3 protsenti), Ida-Virumaal (20,1 protsenti) ja Järvamaal (40 protsenti).

Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Lõuna-Eesti maakonnad: Jõgevamaa (1241,1/ 100 000 inimese kohta), Põlvamaa (1083,3/ 100 000 inimese kohta), Võrumaa (1013,7/100 000 inimese kohta), Valgamaa (957,3/100 000 inimese kohta) ja Viljandimaa (734,4/100 000 inimese kohta). Lõuna regioonis ja Pärnumaal on täheldatud ka kõrgeim positiivsete testide osakaal, mis viitab epideemilisele levikule selles regioonis.

Nakatumiste kasvu jätkumist võib oodata keskmiselt 10 protsendi võrra. Järgmistel nädalatel saab oodata keskmiselt 600 nakatunut päevas ning 4200 nädalas. Selle prognoosi järgi võib Eesti jõuda kõrge koroonaviiruse leviku riskitasemeni juba oktoobri alguses.

Terviseameti epiidülevaade Autor/allikas: Terviseamet

Haigete vanuseline jaotus

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv enamikus vanusrühmades, eriti märgatavalt vanusrühmas 55–59 aastat (39 protsendi võrra), 40–44 aastat (38 protsendi võrra), 70–74 aastat (38 protsendi võrra) ja 20–24 aastat (34 protsendi võrra).

Haigestunute arv vanusrühmas 15–19 aastat vähenes üheksa protsendi võrra.

Nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on suurem kooli- (eriti 10–14-aastaste) ning tööealise elanikkonna (eriti 30–44- aastaste) seas.

27. septembri seisuga on haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 68 aastat (nädal varem 67 aastat). 60-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 72,7 protsenti.

Võrreldes nädal varasemaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 60–79- aastaste osakaal. Samas vähenes 30–49-aastaste osakaal.

Nakatumispaigad

Terviseameti analüüsitud andmete põhjal jäi nakatumiskoht teadmata 28,4 protsendil juhtudest (nädal varem 23,5 protsendil).

Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse välismaal 2,7 protsenti, perekonnas 28 protsenti, lasteasutustes ja koolides 13,5 protsenti, tööl seitse protsenti (sh tervishoiu- ja hoolekandeasutuste personal), tervishoiu- ja hoolekandeasutuses 1,8 protsenti, tutvusringis 3,2 protsenti, meelelahutuse- jm üritustel 0,6 protsenti ning muudes kohtades 15 protsenti.

Vähenes nakatumine pereringis (39 protsendilt 28-le), tervishoiu- ja hoolekandeasutuses (3,4 protsendilt 1,8-le).

Suurenes teadmata nakatumiskohaga haigusjuhtude osakaal (23,5 protsendilt 28,4-le), lasteasutustes ja koolides nakatunute osakaal (10,3 protsendilt 13,5-le) ja tööl nakatunute osakaal (6,4 protsendilt seitsmele).

Märkamisväärselt ei muutunud nakatumine tutvusringis ning meelelahutuse- jm üritustel.

Kollete arv veidi kasvas

Terviseameti epiidülevaade Autor/allikas: Terviseamet

Eelmisel nädalal oli 104 koldes kumulatiivne nakatunute arv 1464 (nädal varem 1453), neist viimase 10 päevaga on lisandunud 60 koldesse 326 uut nakatunut.

Neist kõige enam on viimase 10 päevaga lisandunud lasteasutustesse 173 juhtu ning hoolekandesse 59 juhtu. Kollete koguarv suurenes kuue kolde võrra.

Enamik tuvastatud hoolekandekoldeid asub Lõuna regioonis ning enamik lasteasutuste (eelkõige koolide) koldeid Põhja regioonis.

26. septembri seisuga oli terviseametis jälgimisel 16 hoolekandeasutuse kollet (nädal varem 17). Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 437 inimest (nädal varem 491).

Terviseameti jälgimisel oli 47 koolikollet ja koolieelsetes lasteasutustes seitse kollet. Koolide koldeid on kõikides regioonides, aga enamik Põhja regioonis.

Kokku on koolikolletes jälgimisel 564 inimest. Lapsi on jälgimisel 380 ja koolitöötajaid 74. Lääne regiooni koolikollete 70 nakatunut sisaldab andmeid nii õpilaste kui ka õpetajate kohta.

Reisimisega seotud haigusjuhud

Eelmisel nädalal registreeriti 92 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 2,7 protsenti juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes nädal varasemaga on jäänud sisse toodud juhtude osakaal samaks.

Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 19 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Soomes, Venemaal ja Türgis.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: