"Olukorrast riigis": eelarve näitab Reformierakonna õppimisvõimetust

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Sel nädalal esitatud riigieelarve eelnõu näitab, et valitsuse juhtpartei Reformierakond ei ole pärast viite aastat opositsioonis suutnud ennast muuta, jätkab samade dogmadega ega mõista rahva probleeme, leidsid ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

"Me saame Reformierakonda kritiseerida selle eest, et kui ta 2016. aastal valitsusest välja tõrjuti ja Jüri Ratase peaministriks sai, siis toimus ka riigivalitsemises muutus nagu Keskerakond oli lubanud. Kui ma aga vaatame täna seda, kuidas Reformierakond on majandanud ja valitsenud, siis see, kuidas täna riigieelarvet tehakse, näitab, et vahepealset aega ei ole mitte kuidagi kasutatud selleks, et läbi mõelda, kuidas asju teistmoodi teha. See on see, mida me saame Reformierakonnale ette heita – ta tuleb võimule, aga ta ei teist moodi kui tegi eelmine peaminister. See näitab, et Reformierakonnal ei ole kuhugi kadunud vana ideoloogia, mis ei ole ei parempoolsus, vasakpoolsus ega tsentrism vaid lihtsalt soov võimul püsida," rääkis Riikoja.

Tema hinnangul oli Reformierakonnal vahepeal aega mõelda näiteks riigireformist, et vaadata üle riigi funktsioonid ja ülesanded ning seeläbi ka riigi kulude-tulude pool, kuid riigieelarve eelnõu näitab, et seda ei ole tehtud.

Ka teine saatejuht, Indrek Lepik, leidis, et neljapäeval riigikogule üle antud eelarve on "suhteliselt tavaline, väheste üllatustega".

"Aga samas ka reformierakondlik – kõigile natuke, aga samas ka suurt mitte midagi. Üsna selge, et ka enne riigikogu valimis ei näe me riigieelarves suurt revolutsiooni," tõdes Lepik.

"Kui vaatame numbrite sisse, siis seda eelarvet on tehtud põhimõttel igaühele natukene, aga ilma suurte muutusteta, mis annab siiski tegijatele võimaluse ennast kiita," leidis ka Riikoja. Tema hinnangul katavad õpetajatele, päästjatele, politseinikele lubatud palgatõusud häda pärast ära inflatsiooni, aga praktikas nad nende inimeste elujärge suurt ei paranda.

"See on see, millest Reformierakond aru ei saa – nad ei suuda viia ennast tavalise inimese tasandile," rääkis Riikoja. Ta viitas sellele, et 7-protsendine palgatõus madalate palkade puhul jääb summana väga väikseks, erinevalt ministri palgast, millest 7 protsenti on juba päris suur summa.

"Kärbete osas on sisuliselt kõigile löödud ühe lauaga – kõik riigiasutused peavad ühte moodi teatud protsendi kärpima. Aga kui räägime kulude kokkuhoiust, siis võiksime rääkida ka riigi ülesannete ümbervaatamisest, et kust saaks kõige valutumalt kärpida – aga seda teed ei ole aga mindud," leidis Riikoja.

Lepik meenutas, et valitsusse kuulub ka Keskerakond, mis aga kipub sageli meelest minema ja lisas, et ka ükski varasem valitsuse pole riigireformi teinudsammu astunud. "Selles mõttes jätkatakse mugavat rada, kus olemasolevat peenhäälestatakse. Kas me saame Reformierakond kritiseerida, et ta seda mustrit muutnud ei ole?" küsis Lepik.

Riikoja sõnul saab Reformierakonnale ette heita seda, et võimule tulles ta ei tegutse teist moodi kui tegi eelmine peaminister. "See näitab, et Reformierakonnal ei ole kuhugi kadunud vana ideoloogia, mis ei ole ei parempoolsus, vasakpoolsus ega tsentrism vaid lihtsalt soov võimul püsida," leidis ta.

Lepiku hinnangul on probleem selles, et mõistlik majandamine on muutunud koonerdamiseks, aga koonerdamine kilplaslik tegevus, kus näilise kokkuhoiuga tegelikult ei hoia raha kokku. Täna tegemata investeeringud maksavad meile hiljem kätte ja seda ka rahaliselt, lisas ta. Lepik märkis, et Eestis on laiem probleem õpetajate keskmise vanusega ja sellega, et neid varsti enam ei jätku nagu ka paljude muude ametite inimesi kohalikes omavalitsustes, aga riigieelarve selle küsimusegs sisuliselt ei tegele. "Ma ei tea, kas siis ei ole rahva või riigikogu poolset sundi, ma ei näe ka, et me järgmisel aastal teistsugust eelarve menetlust näeksime?" küsis ta.

"Rahva-poolne sund on selgelt olemas ja see kajastub erakondade reitingutes – see, mis reitingutes viimase aasta jooksul toimub (kus Reformierakonna populaarsus on pidevalt langenud ning EKRE tõusnud kõige populaarsemaks parteiks – toim.) ja millest Reformierakond aru ei saa, kui ta räägib, et kõige tähtsam on korras riigirahandus. Aga see on ainult üks tahk kogu selles muutujas. Me peame ju eelarve kaudu püüdlema selle poole, et Eestil ja Eesti majandusel läheks hästi, aga mis kõige tähtsam – et Eesti inimestel läheks hästi," vastas Riikoja.

Ta tõi näiteks selle, et pidevalt räägitakse vajadusest luua eestikeelne kooli, et kõik õpilased omandaks eesti keele. "Selleks on vaja arvestataval määral juurde õpetajaid, kes suudaksid õpetada ka vene emakeelega lapsi. Aga see riigieelarve ei tee mitte midagi selle jaoks, et selliseid inimesi võiks juurde tulla," rõdes Riikoja.

Lepik meenutas, et Eesti ühiskonnas on siiski juba ka märkimisväärne hulk jõukaid inimesi, keda need probleemid ei puuduta ning kes võiksid olla Reformierakonna toetajad.

Riikoja lisas aga, et Reformierakonna tegevus eelarvepuudujäägi vähendamisel on küll tore, aga arvestades, kui madalad on praegu intressid, on küsitav, kas praegu peab kiirustama laenude tagasimaksmisega. "Kas prioriteet on korras rahandus või inimeste heaolu?" küsis ta.

Lisaks rääkisid Lepik ja Riikoja saates koroona-olukorrast, erakonna Isamaa sisetülidest, erakondade reitingutest, Narva Vaba Lava sulgemisest, Rail Balticust.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: