Perearstid on viimasel kahel kuul teinud kokku 150 koroonasüsti päevas
Koroonavastane kaitsesüstimine perearstinimistutes pole hoogu sisse saanud – viimasel kahel kuul moodustasid nende tehtud vaktsiinisüstid alla kümnendiku kõigist esmastest vaktsineerimistest.
Haigekassa statistika järgi tegid perearstid augustis ja septembris kokku 9009 esmast koroonasüsti. Kui jagada see 61 päevaga, teeb see 148 süsti päevas. Kokku tehti esmaseid kaitsepookimisi augustis 89 000 ja septembris 32 000. Ehk perearstide tehtud kaitsesüstide osakaal oli ligi 7,5 protsenti.
Antslas praktiseeriv perearst Helgi Luik tõdes, et tema nimistus on huvi vaktsineerimise vastu jäänud viimasel ajal leigeks. 1200 inimesest on tema nimistus kaitsepoogitud kaks kolmandikku. Kaks kolmandikku on kaitsesüstitud ka neid, kes on vanemad kui 80-aastased.
Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi tõdes, et mida aeg edasi, seda keerulisem on vaktsineerimishuvilisi leida.
"Ka eile tegin kümmekond telefonikõnet ja kahjuks ei tulnud sealt ühtegi vaktsineerimishuvilist," ütles Vallikivi.
Neid, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida, on keeruline ümber veenda.
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv tõdes, et vanemaealiste hulgas on vaktsineeritute osakaal praegu veel väike. Kõige suuremad murekohad on endiselt Sillamäe ja Narva Ida-Virumaal ning Maardu ja Lasnamäe Harjumaal.
Parv ütles, et Ida-Virumaa perearstinimistutes on vanemate kui 60-aastaste hõlmatus 41 kuni 80 protsenti. Ka Lasnamäel ja Maardus leidub neid nimistuid, kus eakatest on kaitsepoogitud alla pooled.
Parve sõnul peab neid piirkondi abistama.
"Siin on, see on ka varem meediast läbi käinud, aga nii-öelda Ida-Virumaa piirkonna läbihelistamise projekt, kus meil on appi võetud kõnekeskus. Perearst ise annab oma nimistu inimeste andmed sellele kõnekeskusele, kes aitab läbi helistada. Selle kõne tulemuseks ongi see, et kui inimene teeb vaktsineerimise otsuse, siis kõnekeskus broneerib talle juba ka vaktsineerimise aja," ütles Parve.
Seda projekti on Parve sõnul nüüd laiendatud ka Valgamaale ja Võrumaale. Appi oodatakse ka arstitudengeid.
Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et praeguseks on veel väga suur hulk eakamast elanikkonnast vaktsineerimata. Terviseameti andmete põhjal on 73 protsenti 60-aastastest ja vanematest inimestest vähemalt üks kord vaktsineeritud.
Perearstid mängivad Lutsari sõnul eakama elanikkonna kaitsepookimisel keskset rolli.
"Need vaktsineerimiskeskused on olnud avatud ju terve suvi ja ma kujutan ette, et need ei ole ju väga kodulähedased. Ja võib-olla eakam inimene ei taha minna vaktsineerimiskeskusesse, kus ta kedagi ei tunne. Aga perearsti ja oma pereõde ta ikkagi tunneb. Tallinn on ju suur linn, inimesed ei tahtnud ka väga pikalt bussiga sõita, enamik eakamaid ikkagi ise autoga ei sõida," lausus Lutsar.
Lutsar ütles, et kaitsesüstimise kiirus praegu väga hoogustunud ei ole.
"Mina ütleks nii, et ruumi paranemiseks on, võib-olla on see kõige õigem ütlemine. Praeguseks on ju 1,3 miljonit doosi tehtud. Jah, keegi ei ütle, et vaktsiinidel ei ole ühtegi kõrvalnähtu, aga need on väga minimaalsed ja väga üksikutel juhtudel ainult," ütles ta.
Kui septembris kaitsepoogiti kokku umbes tuhat inimest päevast, siis parematel päevadel tehti süste mitu korda rohkem.
Toimetaja: Urmet Kook