Soome saab taasterahastust üle kahe miljardi euro

Helsingi
Helsingi Autor/allikas: Kai Vare/ERR

Soome plaanib Euroopa Liidu taasterahastu toel vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist kuus protsenti, muretseb aga selle pärast, et osa liikmesriike tahaks ka edaspidi Euroopa Liidu ühiseid laenuvõtmisi korraldada.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabub esmaspäeval Soome (ja teisipäeval Eestisse), et kinnitada Euroopa Liidu taasterahastu kasutamise kava

Soome peaks taasterahastust saama veidi rohkem kui kaks miljardit eurot. Ligi pool sellest rahast läheb rohepöördesse ehk näiteks vesinikutehnoloogia ning päikeseenergia ja teiste puhaste energiate arendamiseks. Kõige selle käigus arenevad ka oskused ja teadmised.

Soome otsustas juba varem, et puhaste tehnoloogiate arendamisel tuleb olla teistest ees: see annab Soome tööstusele konkurentsieelise ning lisaks võimaldab oskuste ja teadmiste pealt ka raha teenida, pakkudes uut tehnoloogiat teistelegi.

Veerand taastepaketist on kavas suunata digitaliseerimisse. Näiteks on kavas digitaliseerida raudteeliiklus ning panustada ettevõtete digitaliseerimisse, muutes näiteks arved ja kviitungid kõik ühtselt masinloetavaks. Soomlased tahavad Euroopa Liidu taastepaketi toel tagada kogu riigis ka kiire interneti kättesaadavuse.

Mitusada miljonit eurot plaanib Soome kulutada ka tööturumeetmetele ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parandamiseks. Muuhulgas on kavas lihtsustada välismaalt vajaliku tööjõu Soome tulekut, kiirendada turismi- ja majutusala taastumist, aga ka näiteks vähendada hooldajate puudust.

Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Mika Kuismanen on kritiseerinud Euroopa Liidu taastepaketi raha kulutamist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peale. Tema sõnul oleks mõistlikum suunata need summad hoonete soojasüsteemide nüüdisajastamiseks ning uue energia kasutuselevõtuks.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks tänu taastepaketile vähenema Soome kasvuhoonegaaside õhku paiskamine kuus protsenti. Kahe miljardi euro suurune taastepakett peaks kaasa tooma erasektroti investeeringuid kuni kolme miljardi euro ulatuses ning suurendama sisemajanduse kogutoodangut 0,5 protsenti. Esimene väljamakse Soome peaks tulema veel sel aastal ja selle suurus on 250-300 miljonit eurot.

Soome seisis juba taastepaketi loomisel selle eest, et võimalikult väiksem osa läheks liikmesriikidele abina ja võimalikult suurem osa laenudena. Soomlased teavad väga hästi, et juhul kui liikmesriigid taastepaketi jaoks võetud ühise laenu tagasimaksmisega hätta jäävad, peab Soome välja käima rohkem kui kuus miljardit eurot, kuigi ise saab taasterahastust vaid kaks miljardit. Solidaarsuse nimel on soomlased selleks valmis, öeldes, et kui Euroopa Liidul läheb hästi, läheb ka Soomel hästi.

Murelikuks teeb soomlasi aga see, et osa liikmesriike peabki Euroopa Liidu ühiseid laene ja üle jõu elamist toredaks mõtteks ega taha naasta euro stabiilsuseks vajaliku mõistliku eelarvepoliitika juurde. Enne viirusekriisi kehtis kokkulepe, et riigieelarve puudujääk ei tohi olla üle kolme protsendi ja valitsussektori laenukoormus üle 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, aga pandeemia ajal otsustati sellest ajutiselt loobuda, et saaks vabamalt majandust turgutada.

Nüüd leiavad nii mõnedki, teiste seas suured liikmesriigid Prantsusmaa ja Itaalia, et piiride seadmine laenukoormusele ja eelarvedefitsiidile on vananenud põhimõte ja selle juurde polegi vaja naasta. Kokkuhoidlikud ja oma raske tööga jõukaks saanud soomlased vaatavad neid arutelusid murelikult pilgul.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: