"Välistunnis" arutati Euroopa võlakoormuse ja taasterahastu üle

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi näiteks Itaalia võlakoormus on juuli seisuga pea 160 protsenti, tähendavad madalad intressid, et midagi hullu ei juhtu. Sama kehtib ka kogu euroala kohta, kus võlakoormus jõuab tänavu 100 protsendini kogutoodangust, leiti Vikerraadio saates "Välistund".

Saatejuht Indrek Kiisler märkis, et Itaalia riigivõla suhe SKP-sse on juuli seisuga 156 protsenti ning Itaalia peaminister Mario Draghi on samas öelnud, et praegu pole aeg kokkuhoiuks, pigem peab riik raha juurde valama, et hakkama saada inflatsiooni ja kasvavate elektrihindadega.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul tähendavad praegused madalad intressid, et ka taolise laenukoormuse puhul saadakse võla teenindamisega hakkama.

"Kui võrrelda intressimakseid suhtes SKP-ga, siis need on oluliselt madalamad,  kui olid 10 kuni 20 aastat tagasi. 20 aastat tagasi olid brutointressimaksed üheksa protsenti SKP-st, üle-eelmisel aastal jäid need 3,5 ja 4 protsendi lähedale. Kui 20 aastat tagasi jõudis Itaalia tagasi maksta, jõuab ka nüüd nelja–viie protsendi pealt maksta," lausus Mertsina.

Seetõttu ei tasu Mertsina hinnangul karta, et Itaalia majandusega midagi hullu peaks juhtuma. Probleemid võivad tema hinnangul tekkida siis, kui intressid hakkavad tõusma.

Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse  allosakonna juhataja Peeter Luikmel ütles, et madalad intressid on kindlasti ajutisem nähtus kui riigivõlg ise, kuid intresside aeglasem kasv on üks võimalus aidata hädas riikidel kriisist välja tulla.

"See ei ole garantii aastakümneteks, aga intress ei jõua kohe kindlasti kuu protsendini, see (kasv) on aeglasem. Selle abil saavad riigid, kes on võib-olla liiga pidulikult riiki kriisist välja aidanud, riigivõla kasvatamisega teha päris palju muutuseid," lausus Luikmel.

Luikmel märkis ka, et kaks tegurit, inflatsioon ja tootlikkuse kasv hakkavad tegelikult riigivõlgade osakaalu SKP-st vähendama.

"Kui euroala võlakoormus jõuab tänavu 100 protsendini kogutoodangust, siis tegelikult võla osakaal hakkab langema, sest nominaalne majanduskasv on olemas, ja sellel on kaks põhjust, tootlikkus ja inflatsioon, mõlemad sobivad võlakoormuse vähendamiseks. Asi ei ole täielikult lootusetu. Eelmise kriisi ajal oli palju arvamusliidreid, kes ütlesid et Prantsusmaa või mõni teine riik pankrotistub nädalate jooksul, seda pole juhtunud," lausus Luikmel.

Mertsina sõnul on Lõuna-Euroopa majandushädade taustal räägitud pikka aega, et need riigid vajavad reforme, et majandusstruktuuri muuta.

Luikmeli sõnul on Lõuna-Euroopa riikide probleem olnud, et headel aegadel pole suudetud reserve koguda, sest valitsuste hinnangul pole majandusel läinud piisavalt hästi, et midagi kõrvale panna. Kui see fundamentaalne probleem saaks lahendatud, oldaks ka Põhja-Euroopas palju rõõmsamad, märkis ta.

Euroopa Liidu taasterahastu kohta nõustusid saate külalised, et selle eesmärk, riigid koroonakriisist välja aidata, et juba vananenud, kuid taasterahastu vähendamine ei tule tõenäoliselt kõne alla, sest seda oleks riikide liidritel poliitiliselt väga keeruline oma riikides põhjendada.

"Aga ega see raha ei lähe kõik kriisist väljumiseks. Palju raha läheb uuemat sorti majanduse loomiseks – kliimaeesmärkide täitmine, digitaliseerimine. Suur osa taasterahastust on pikema ettevaatega. Teine küsimus on, kas peame selleks kasutama välist raha, et Euroopa Liit peab raha väljast juurde laenama," nentis Mertsina.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Välistund"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: