Kesk-Euroopa külad taastuvad endiselt suvistest üleujutustest

Foto: SCANPIX/AFP/Ina Fassbender

Möödunud suvel põhjustasid paduvihmad Kesk-Euroopas üleujutusi, milles suri sadu inimesi. Ka kolm kuud hiljem pole raskemini pihta saanud külad endiselt tavalise elu juurde naasnud.

Juulikuised üleujutused Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Luksemburgis nõudsid üle 240 inimese elu. Kui tavapäraselt ollakse harjunud selliseid katastroofe nägema Eestist mõnevõrra kaugemal, siis pildid Kesk-Euroopast olid apokalüptilised.

Kuigi pealtnäha väikene oja, vastutab just Erfti jõgi suure osa juulikuiste üleujutuste eest. Vihmaveetulv oli nii suur, et jõgi tõusis üle kallaste ning ujutas üle mitmesaja meetri kaugusele jääva Erftstadti linna.

Kusjuures Lääne-Saksamaal asuval väikelinnal läks isegi hästi, sest vihmad ujutasid üle keldrid ja veidi esimesest korrusest. Mitukümmend kilomeetrit lõuna pool, maalilises Ahri jõe orus, jäid inimesed ilma sisuliselt kõigest.

"Vesi jõudis minu maja katuseni. Mu naisel on Parkinsoni tõbi ja mul oli hirm, et kas ma olen katusel suuteline teda päästma või pean ma pealt nägema, kuidas ta ära upub. Sel hetkel oli mul tõeline hirm," rääkis Dernau küla elanik Roland Arnoldy.

Kui tavaliselt võib ajakirjanikel inimestega jutule saamine keerukaks osutuda, siis Ahri veinipiirkonnas käibki elu justkui mingis teises reaalsuses. Inimesed tahavad jagada ning pärast kõigest ilma jäämist on nende silmis mingi senikogematu soojus ja säde. See energia pole mitte ainult kohalikes, vaid ka appi tulnud inimestes.

"Veeuputusele järgnes järgmine uputus inimestest, kellel oli südant appi tulla. Meile tuli tuhandeid ja tuhandeid inimesi üle Saksamaa ja ka mujalt riikidest, kes tulid appi ja ütlesid: "Me oleme teie jaoks olemas, me tõime töövahendid, me tõime toitu." Mõnikord oli toit siin külades isegi parem kui mujal. Meile toodi siia viis staarkokka. Siin oli õhus tunda tõelist lootust," lausus koristustöödel osalenud vabatahtlik Steffan Kegel.

Võib-olla ongi selle elurõõmu põhjuseks üheskoos tehtud töö.

"Viskasime muda välja väikeste ämbritega. Vahel oli meil siin abis 50–100 inimest, et visata mudast tühjaks üks kelder," meenutas Kegel.

Ja nii maja maja haaval. Kusjuures mitmete puhul lootuseta, et neis uuesti üldse elada saab. Murekohaks pole mitte purustused, vaid veega kaasnenud reostus.

"Kui seintes on õli ja teised ained, siis on võimalik, et maja tuleb maha lammutada, sest pole võimalik saada seinast välja baktereid või õlikihti. See mõjutaks edaspidi elanike heaolu ja seepärast vaatame iga maja eraldi," ütles ehitustööde juhataja Alexander Penner.

Katastroofi järel on kohalikud liidumaad lubanud piirkondadele suuri rahasummasid. Seega saavad külad kogu oma senise ülesehituse loogika ümber mõelda.

"Praegu on parim aeg sellel piirkonnal mõelda uutele lahendustele. Eriti, mis puudutab kütte- ja elektrisüsteeme. Kuhu ja kuidas need paigutada ning kuidas teha lahendus jätkusuutlikumaks. Eriti arvestades seda, et üleujutus võib igal hetkel taas tulla," rääkis Penner.

Üleujutusi on seostatud kliimamuutustega. Kohalike sõnul on seos olemas küll, kuid probleem peitub ka taristu haldamises.

"Ma usun, et on olemas kliimamuutus ja see on inimtekkeline. Siinne juhtum on veidi keerulisem, eriti sel aastal, sest meil on üleujutusi üles märgitud alates 13. sajandist. See ei juhtunud esimest korda. Meil on olnud hiljuti kaks üleujutust, millest esimene polnud nii kõrge. Kaks üleujutust viie aasta jooksul – see võib olla kliimamuutuste tulemus. See üleujutus üksinda mitte, aga üleujutused lühikese aja jooksul on midagi sellist, mida pole siin piirkonnas varem kogetud. Ja see võib olla kliimamuutuse tulemus;" lausus Arnoldy.

"Siin piirkonnas tehti palju vigu seonduvalt tammidega. Meil on siin palju tamme, mida oleks tulnud kontrollitult tühjaks lasta nii tugevate vihmadega. Kõik on seda telerist näinud. Tormi tulles tuleb tammid veest tühjaks lasta," märkis Erftstatdi linna elanik Sabine.

Ka Belgias rohkem vihma

Samad vihmasajud ujutasid üle ka Ahri orust kolme sõidutunni kaugusel asuva Belgia väikelinna Dinanti. Ka siin ei süüdistata ainult muutuvat kliimat, sest üleujutusi on ikka ja jälle olnud.

"Kliimamuutus on kaasa toonud intensiivsemad vihmad. Seega sajab ühes kohas maha rohkem vihma kui varem ning ka tagajärjed tekivad kiiremini. Kui vesi liigub suure hooga, siis voolab see eriti kiirelt kohtadesse, kuhu muidu pole sattunud, ja see on probleem. Muidu oleme harjunud üleujutustega ning neil pole seost kliimamuutustega, sest need on alati eksisteerinud," rääkis Dinanti linnapea Thierry Bodlet.

Samas nenditakse sealgi, et harukordne on selliste sündmuste tihedus ning ekstreemsus. Kui muidu oldi harjutud tõusva jõega, siis suvel muutusid minutitega koskedeks ka mäest alla tulevad teed.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: