Haiti president Jovenel Moise tapeti juulikuus ja riik pole toibunud ka maavärinast, mille tugevus oli 7,2 magnituudi ja milles sai surma enam kui 2200 inimest. Vahepeal on Haiti võidelnud üha hoogustuva jõuguvägivallaga, mis on kaasa toonud mõrvad, inimröövid ja relvastatud võimuvõitluse kurjategijate vahel.

Välisministri hinnangul peab praegune ÜRO missioon keskenduma riigi julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste tugevdamisele.

"On ülioluline võtta arvesse uusi tegelikke olukordi ja probleeme, millega meie riik silmitsi seisab. Volitusi tuleb vastavalt kohandada," ütles välisminister.

"Haiti korrakaitse on töötanud selle nimel, et järgida ÜRO politseiekspertide sel suvel antud soovitusi. Kuid politseijõud on liiga alarahastatud ja väheste ressurssidega. Haiti valitsus peab rakendama terviklikumat lähenemist jõuguvägivallaga võitlemisel," rääkis ÜRO Haiti saadik Helen La Lime nõukogule. 

Kahe kuu eest ametisse nimetatud USA erisaadik Haitis astus üle-eelmisel nädalal tagasi ja mõistis hukka president Joe Bideni valitsuse otsuse Haiti migrandid kodumaale tagasi saata. Erisaadik kirjeldas Haitit kohana, kus USA diplomaadid on piiratud ühenduste ja võimalustega igapäevaelu kontrollivate relvastatud jõukude tõttu.

"Haiti elanikud, kes elavad ülimas vaesuses ja on terrori pantvangis, ei saa lihtsalt ilma täiendava inimliku tragöödiata toetada tuhandeid Ühendriikidest tagasisaadetud sisserändajaid, kellel puudub toit, peavari ja raha," rääkis USA erisaadik Foote.

"Rohkem pagulasi toidab veelgi meeleheidet ja kuritegevust," tõdes erisaadik.