Kallas: Reformierakonna reiting on langenud valitsusvastutuse tõttu
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas põhjendas oma erakonna toetuse langust valitsusvastutuse kandmisega.
"Reformierakond kannab valitsusvastustust. See tähendab, et pahameel kahe praegu ühiskonda pingestava teema – koroonakriisi ja elektrihinna tõusu üle – peab kellegi peale tulema," ütles Kallas teisipäeval "Vikerhommikus".
Tema sõnul ei ole sellistele probleemidele lihtsaid lahendusi, ehkki opositsioonis olevad populistid võivad neid välja pakkuda. Tema sõnul tuleb tunnustada reitingutes esikohale tõusnud Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), mis on suutnud oma sõnumeid edukalt levitada.
"Aga erakondade reitingud käivadki üles-alla ja kui hakata valitsuses tegema otsuseid iganädalaste reitingute põhjal, siis see ei ole riigile hea," lisas Kallas.
"Kõige lihtsam oleks üldse mitte midagi otsustada, aga ka see ei oleks riigile tervikuna hea, ütles peaminister.
Taasterahastu jääb 800 miljonist väiksemaks
Rääkides teisipäeval ametlikult välja kuulutatavast Euroopa Liidu taasterahastust, ütles Kallas, et sellest saadav summa jääb Eesti jaoks algul plaanitust väiksemaks, kuna meie majandus on kriisist taastunud paremini, kui eeldati.
Kui algul pidi Eesti saama umbes miljard eurot, siis kahanes summa 800 miljoni peale ja nüüd saab olema veelgi väiksem, ütles peaminister. Täpne summa selgub järgmise aasta suveks.
Kallas lisas, et kuna algul pidi Eesti saama taasterahastust suurema summa ja selle põhjal tehti ka raha kasutamise plaanid, siis nüüd tuleb plaanid ümber teha ja leida projektidele kate kuskilt mujalt.
Riigikogu valimiste põhiküsimused maksud ja rohepööre
Küsimusele, mis saavad 2023. aasta riigikogu valimiste peamisteks teemadeks, ütles Kallas, et peab nendeks maksuteemasid ja rohepööret.
"Üheks teemaks oleks kindlasti kogu maksupoliitika: mida, miks ja kui kõrgelt me maksustame ja mida soovime sellega saavutada. See on keeruline, kui vaadata tervikpilti, mitte üksikute maksude muutmist," rääkis ta.
"Teine teema oleks aga kogu rohepööre – mis see Eestile kaasa toob ja kuidas seda korraldada," lisas peaminister.
Samas rõhutas Kallas, et täpselt tulevikku on raske ennustada ning tõi näiteks koroonaviirusest põhjustatud praeguse tervisekriisi, millega valitsus tegelema peab.
Piiranguid praegu ei muuda
Küsimusele, kas praegu poleks mõistlik leevendada koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piiranguid, rõhutas Kallas, et tegemist ei ole piirangute, vaid on kontrollimeetmetega.
Kindlasti ei saa neist meetmetest praegu loobuda, kuna nakatumine ja ka haiglasse sattumine läheb üles, rõhutas peaminister. Ehkki praegu ei kasva haigestumine nii kiiresti kui eelmiste lainete ajal, suureneb siiski koormus haiglatele ning seetõttu võivad kannatada teised haiged, lisas ta.
Kommenteerides riigikontrolör Janar Holmi avaldatud kriitikat valitsuse tegevusele koroonakriisis, rõhutas Kallas, et see oli tema enda palvel koostatud ülevaade ning mitmed kirjas toodud teemad on nüüdseks juba lahenenud või leevenenud. "Aga kommunikatsiooni ja samuti ka ettevõtjatega suhtlemist on alati võimalik paremini korraldada," tõdes ta.
Kallas nõustus, et kõik tahavad ette teada, mis hakkab juhtuma, aga koroonakriis on olnud väga dünaamiline ja olukord pidevalt muutunud, mis tähendab, et otsustada on tulnud kiirelt ja seega on jäänud neil, keda otsused puudutavad, reageerimiseks vähe aega.
Elektrihinna kompenseerimisega tegeletakse
Küsimusele, kuidas valitsus kavatseb kompenseerida kõrget elektrihinda, viitas Kallas sellele, et see pole mitte kogu aeg väga kõrge, näiteks pühapäeval oli megavatt-tunni hind ka 19 eurot.
Pikas perspektiivis elektri hind alati nii kõrgele tasemele ei jää, kui ta viimastel nädalatel on olnud, leidis peaminister. Tema sõnul töötab rahandusministeerium praegu välja meetmeid hinnatõusu leevendamiseks ja üks mõtteid on selleks kasutada CO2 kvoodi hinnatõusuga lisandunud summasid.
Kallas rõhutas, et tuleb vaadata, kes hinnatõusust kõige rohkem pihta saavad ja aidata eelkõige neid. Teiseks aga peab silmas pidama, et need meetmed oleks ajutised, kuna vastasel juhul jäävadki toetusmeetmed eelarvet koormama, lisas ta.
Toimetaja: Mait Ots