Seadusmuudatus lubaks ametiasutustel vähem konkursse korraldada
Justiitsministeeriumi esitatud eelnõuga soovitakse muuta ametiasutuste konkursid vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, näiteks saaks asendaja juhul, kui asendatav ei naase, jätkata samal ametikohal ilma uut konkurssi läbimata.
Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS) jõustus 2013. aasta aprillis. Seadus on saanud kriitikat, kuna lubab vaba ametikoha täita avaliku konkursi ja teatud juhul sisekonkursiga. Konkursi korraldamine juhul, kui vabal kohal juba töötab kompetentne asendaja, pole aga ilmtingimata mõttekas ning see on üks põhjuseid, miks on valminud seadusmuudatused, mis on pragu ministeeriumites kooskõlastamisel.
Seadusmuudatusega soovitakse võimaldada ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav otsustab mitte tööle naasta.
Praegu ütleb seadus, et kui on vaja ametnikku asendada, kuulutatakse välja konkurss. Samas võib näiteks lapsehoolduspuhkusel töötaja asendamine kesta kuni kolm aastat, mõnel juhul kauemgi.
Isegi kui ametiasutusel on lihtsam jätta tööle senine asendaja ja loobuda konkursiga uue otsimisest, siis seadus seda praegu ei luba. Teisalt aga võib asendaja puhul olla tegemist parima kandidaadiga vabanenud ametikohale, eriti kui asendaja on pikka aega ametikohal töötanud, on läbinud vastavad koolitused ja on motiveeritud jätkama, märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka punkt, mille järgi võib konkursi jätta korraldamata, kui ametikohale on võimalik nimetada isik, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ning nõuded samad.
Eelnõu järgi võiks sarnasele ametikohale kandideerinud inimestele teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et selline erand ei tohi kaasa tuua olukorda, kus ametiasutus korraldab ühe konkursi ja pärast seda kasutab edaspidi vaid sellel konkursil osalenud kandidaate teiste ametikohtade täitmiseks.
"Teisisõnu: selline erand ei tohiks saada reegliks ja seda võiks kasutada tõesti vaid juhul, kui eelmise konkursi raames on mitu väga head kandidaati, kes võiksid vabale või vabanevale ametikohale sobida ja ametiasutusel ei ole põhjust arvata, et uue konkursi raames lisanduks paremaid kandidaate," seisab seletuskirjas.
Eelnõuga muudetakse ka ajutise iseloomuga ülesannete ajalist piirangut, mis praegu on viis aastat. Kuivõrd Euroopa rahastatavad projektid kipuvad kauem kestma ning pärast viie aasta möödumist tulen ametnik teenistusest vabastada ja teha uus konkurss, pikendatakse eelnõu järgi tähtaega kuni kuus kuud.
Ametiasutuste avalikel ja sisekonkurssidel kandideeris 2019. aastal kokku üle 40 000 inimese.
Toimetaja: Marko Tooming