ERR Brüsselis: enim pingeid taasterahastu paketis tekitas Tallinna haigla rahastus

ERR-i korrespondent Brüsselis Joosep Värk ütles, et Brüsselis tekitas taasterahastuse paketis kõige rohkem pingeid Tallinna Haigla rahastamise küsimus.

"Esimene murekoht oli see, et riigipõhised soovitused Eesti kohta ütlesid, et taastefondi raha peaks minema selle jaoks, et eriarsti abi oleks kättesaadavam ja ka perearsti abi oleks väljaspool Tallinnat kättesaadavam. Ja nüüd on küsimus, kas selline suur rahasumma betooni on see, mis seda süsteemset probleemi aitab parandada," lausus Värk.

"Teine murekoht on see, et haiga peab valmis saama 2026. aasta teiseks pooleks reeglite järgi. Kuna see on mahukas projekt, siis tempo peab olema päris suur. Kui see valmis ei saa, tuleb see raha tagasi maksta," sõnas Värk.

Värk lisas, et kuigi Eesti taastefondi suurus on kuni 970 miljonit eurot, siis Eesti hea majandusseisu tõttu jääb see ilmsel 760 miljoni euro kanti.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et Tallinna linnajuhid on kinnitanud, et Tallinna haigla valmimine 2026. aastaks on tehtav.

Saatejuht Margus Saar küsis, kui Tallinna haigla vajalikus mahus rahastust taastefondist ei saa, siis kas riik maksab Tallinna haigla ehitamiseks vaja oleva raha ise kinni.

"Ärme rutta sündmustest ette. Praegu on otsused tehtud selle arvestusega, et Tallinna haigla taasterahastu toel ja Tallinna linna poolt panustades peab saama valmis ja Tallinn peab saama selle suure vajaliku investeeringu," vastas Pentus-Rosimannus.

Praegu on Tallinna haigla eelarve 520 miljonit eurot, millest üle poole peaks tulema Euroopa Liidult.

Pentus-Rosimannus märkis, et Euroopa Komisjon soovitas Tallinna haigla maht kriitiliselt üle vaadata.

Pentus-Rosimannus rääkis, et asjaolu, et Eesti majandusel läheb väga hästi tekitab tähendab, et raha on rohkem nii Tallinna linnal kui ka riigil.

"Me oleme olukorras, kus iseseisvuse taastanud Eestis on ajaloo suurimaid investeeringuid võimalik teha Euroopa Liidu maksumaksjate toel. Oluline on, et see raha läheks nendesse kohtadesse, kus muidu tulevikus probleemid ees ootaksid," kommenteeris Pentus-Rosimannus.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas Tallinnas välja Eestile kuni 969 miljoni euro eraldamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, mis peaks aitama võidelda koroonakriisiga ning taaskäivitada riigi majandust.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: