"UV faktor": vaktsineerimisele aitaks kaasa vigade tunnistamine

Foto: Kairit Leibold/ERR

Vaktsineeritute arvu kasvust hoolimata on koroonaviirusesse nakatumiste arv tõusuteel. Vaktsineerimise edenemisele aitaks kaasa riigipoolne vigade tunnistamine ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse rõhutamine, tõdesid nii koroonapassi pooldavad kui ka selle vastased külalised ETV saates "UV faktor".

Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul ei saa vaktsineerimisega kaitsta teiste tervist ning vaktsineerimise tõendamine ei tähenda, et inimene poleks nakatunud. "Viiruse leviku tõkestamise instrumendina on koroonapass täiesti mõttetu paber," ütles Keres.

Endise poliitiku, Teenusmajanduse Koja nõukogu liikme Evelyn Sepa sõnul on nakatumiste kohta esitatud statistika vigane, kuna testi teevad vähesed nakatunud, kuid haigestunutest on nakatunud oluliselt suurem protsent. Samuti kannavad viirust edasi nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud inimesed.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi sõnul võimaldab inimeste testimine vähendada viiruse levikut, kuna seejärel jäävad inimesed isolatsiooni.

Kerese sõnul on riigil kaks ülesannet: käituda õigusriigina ja sotsiaalriigina. "Õigusriigina on riigi kohustus säilitada vaktsineerimisvabadus, kedagi ei tohi sundida ei otse ega varjatult end vaktsineerima. Teiseks, Eesti peab käituma sotsiaalriigina, kõik, kes tahavad vaktsineerida, neil peab olema võimalus seda teha. Riik on, mulle tundub, mõlemas ülesandes läbi kukkunud," ütles ta.

Tallinki juhi Paavo Nõgene hinnangul peavad inimesed end vaktsineerima enesekaitseks. Nõgene märkis, et riik jäi vaktsineerimisega mitmel sammul hiljaks. "Loomulikult me teemegi vigu, aga nendest õpitakse," sõnas ta.

Nõgene märkis, et paljudel inimestel on nõrgem tervis ja neid tuleb kaitsta ning viiruse läbipõdemine pole kõigi jaoks lahendus. "Me ei tohiks seda teed kindlasti minna, sellist pensionireformi vaja ei ole," ütles ta.

Sepa sõnul on vaktsiinist keeldumine osade jaoks maailmavaate küsimus, osade jaoks trots ja usaldamatus. Selle juures ei arvestata tema hinnangul survestamisel inimestega, kes ei saa vaktsineerida.

Hirm vaktsiini ees on Popovi sõnul pannud inimesed tavalisi tervisemuresid seostama vaktsiiniga. "Inimesed muidugi otsivad seoseid. Me peame olema realistid, täna on 57 protsenti Eesti elanikkonnast ja 67 protsenti täiskasvanud elanikkonnast vaktsineeritud. See populatsioon on niivõrd suur ja haigused juhtuvad iga päev, probleemid tervisega juhtuvad iga päev edasi. See, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad – see on karm reaalsus, me kõik haigestume perioodiliselt," rääkis ta.

Popovi sõnul on Põhjamaades vaktsiinidega hõlmatus suurem, kuna inimesed mõtlevad rohkem sellele, kuidas kaitsta inimesi enda ümber. Haiglajuhi sõnul on kõige tõhusam kaitse neil, kes on läbi põdenud ja ühe süstiga vaktsineeritud, teisel kohal need, kes on läbi põdenud ja kolmandal kahe doosiga vaktsineeritud.

Nõgene sõnul ongi viirusega tegelemise fookus muutunud: kui algselt arvati ühte, siis haiguskulu jooksul on palju muud. "Meditsiinisüsteem on ikkagi saanud suurepäraselt hakkama sellega, et ei ole kokku kukkunud. Loomulikult seal on omad puudused, aga arstid on teinud suurepärast tööd," sõnas ta.

Kerese sõnul pole koroonatõendist delta tüve valguses abi. "Ma nõustun, et enese vaktsineerimine kaitseb inimest ennast, kui see on tema jaoks ohutum kui haigusega kaasnevad tagajärjed. Aga kuidas ta kaitseb teisi inimesi ja kuidas kaitseb koroonatõend ühiskonda laiemalt? Koroonatõend on avanud uued võimalused inimeste nakatamiseks. Ta on läbipääsukaart kõikidesse kohtadesse tingimusteta."

Popovi hinnangul muutub koroonaviirusega tegelemine peagi sarnaseks gripiviirusega. "Ma arvan, et umbes aasta pärast suuremal osal meie ühiskonnast on olemas antikehad, mis on saavutatud kas vaktsineerimise või läbipõdemise teel," ütles ta.

Saate osalejad nõustusid, et pandeemia ohjamisel tehtud vigu pole keegi olnud valmis tunnistama, just seda riigilt oodatakse.

Sepa sõnul peab võtma vastu konkreetsed otsused, kas inimesi saata isolatsiooni või mitte ja näiteks koolide poolikud lahendused ei ole sobivad.

Kerese sõnul on oluline, et mida rohkem rõhutada vaktsineerimise vabatahtlikkust ja inimesed seda ka nii tajuvad, seda suuremaks läheb vaktsineerituse osakaal ühiskonnas. Sellega nõustus ka Nõgene, kelle hinnangul on nii Põhjamaades.

Popovi hinnangul peab iga inimene vastutama selle eest, et pole vabadus vaid ennast mittevaktsineerida, vaid vabadus on ka ennast vaktsineerida.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: