Riisalo sõnul on tegevuskulude eelarve jääk kolmanda kvartali lõpu seisuga 1,38 miljonit eurot ehk 34 protsenti aastaeelarvest. "See on selgelt rohkem kui allesjäänud kuid," märkis Riisalo, ning lisas, et kui tema 2016. aastal kantselei direktori ametisse asus, oli tegevuskulude jääk 29 protsenti eelarvest.

Kantselei majanduskulude jääk on kolmanda kvartali lõpu sisuga 716 132 eurot ehk 36 protsenti aastaeelarvest, tööjõukulude jääk on 663 738 eurot ehk 33 protsenti aastaeelarvest, ütles Riisalo.

"Vahendeid on piisavalt, lisataotluse esitamiseks me vajadust ei näe," lausus Riisalo.

Praeguste arvestuste järgi peaks presidentide vahetus minema kantseleile maksma 118 000 eurot, millest suurima osa, 42 000 eurot, moodustavad presidendi valvega seotud kulud, ütles Riisalo.

Erinevalt Kersti Kaljulaidist kavatseb valitud president Alar Karis asuda elama kantselei administratiivhoonesse Kadriorus, mis tekitab samuti lisakulu, märkis Riisalo.

Valitud president Alar Karis peab ametisse astudes ilmselt taotlema valitsuse reservist lisaraha, kuna presidendi kantselei eelarveks mõeldud raha on otsa saanud, kirjutas Eesti Ekspress. Riisalo sõnul oli tegu valearusaamaga ning tema midagi sellist ajalehele ei öelnud.

Riisalo lahkub omal soovil

Esmaspäeval ametisse asuv Karis on kantselei uueks direktoriks valinud Peep Jahilo, aga kuivõrd seaduse järgi Riisalot vallandada enne kuue kuu pikkust koos töötamist vallandada ei saa, lahkub Riisalo enda sõnul omal soovil ametist ega hakka uue direktori ametisse astumisele mingeid takistusi tegema.

"Olen esitanud soovi president Kersti Kaljulaidile, kes saab oma viimasel ametipäeval selle rahuldada ja siis saab valitud president Alar Karis nimetada ametisse uue kantselei direktori ja ilmselt seda ta teebki," ütles Riisalo.

Omal soovil ametist lahkumine tähendab, et hüvitist kuue kuu palga ulatuses Riisalo ei saa.