"Välisilm": Euroopa Liidu laienemine Lääne-Balkanile seisab endiselt paigal

Foto: SCANPIX/EPA/Georgi Licovski

Euroopa Liidu juhid kohtusid eelmisel nädalal Sloveenias, et rääkida võimalikust Euroopa Liidu laienemisest Lääne-Balkanile. Kohtumise ainsaks tulemuseks jäigi sõna "laienemine" lisamine ürituse lõppdokumenti.

20 aastat tagasi oli Euroopa Liidu laienemine Eestis üks olulisemaid teemasid, sest me ei kuulunud veel sellesse elitaarsesse klubisse. 2004. aasta 1. mail see päev saabus ning Euroopa Liidu laienemise teema kadus uudistest. Vahepeal liitusid küll veel Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia, kuid viimased kaheksa aastat pole kedagi enam paati  võetud.

Kuid suuri huvilisi tegelikult on ning eelmisel nädalal kogunesid Euroopa Liidu riigijuhid Sloveenias Lääne-Balkani tippkohtumiseks. Tähelepanu all olid eelkõige Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumispüüdlused. Märkimisväärset arengut ei olnud, kui just mitte silmas pidada üht sõna ürituse lõppdokumendis.

"Tõsiasi, et sõna "laienemine" esines tippkohtumise lõppdokumendis, nähakse märki edust. See juba näitab, kui kaugele idee laienemisest on kukkunud. Isegi selle sõna esinemine on üsna suur asi. Euroopa Liidus on päris mitu riigijuhti, kes ei viitaks laienemisele üldse, vaid sooviks rääkida suhetest Lääne-Balkaniga. Nad tahavad ennast distantseerida ideest, et Euroopa Liiduga kindlasti lähiajal liitutakse," lausus mõttekoja European Policy Centre analüütik Paul Butcher.

Kõige konkreetsemalt on seni vastu olnud Bulgaaria, kes pani Põhja-Makedoonia liitumisele veto. Bulgaarlaste hinnangul on makedoonlased nende ajaloo varastanud ning enne selle tunnistamist edasi ei liituta. Makedoonlastele on see aga raske, arvestades seniseid püüdlusi.

"Põhja-Makedoonia on tegelikult oma riigi nime muutnud ehk nad on puudutanud oma rahvusidentiteedi põhialuseid. Riigi põhialuseid. Ma arvan, et see on imelik ja kohutav, et nad pole endiselt liitumisläbirääkimisi alustanud. See oleks pidanud juhtuma juba 2019. aastal," ütles Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic.

Toona 2019. aastal purustas Lääne-Balkani unistused Prantsusmaa. Ent skeptikuid on veelgi.

"Teine Lääne-Euroopa riik, keda tihti nähakse laienemise vastasena, on Holland. Teatud maani ka Taani. Asi pole selles, et nad ei sooviks edusamme üldse näha, vaid nad tahavad näha väga ranget tingimuslikkust. Nad tahavad olla kindlad, et selle regiooni riigid teevad reforme," lausus Butcher.

"Meil on läbirääkimised, aga need peavad olema ranged, ausad ja tingimuspõhised. Me oleme palunud Bulgaaria presidendilt, et nad deblokeeriksid olukorra Põhja-Makedooniaga," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte.

Lähiajalugu on piirkonnas usku Euroopa Liitu tugevasti lõhkunud. Oleksid justkui veel mingid salajased tingimused, mida välja öelda ei juleta.

"Inimesed näevad, et kui riik teeb ka suure sammu, nagu oma nime muutmine, et lahendada tüli, siis see ei tähenda ilmtingimata, et nad saaksid avada järgmise peatükki liitumisläbirääkimistest. Me ei räägi siin homme Euroopa Liiduga liitumisest, vaid see oleks algus väga pikale protsessile. See saadab tegelikult sõnumi kogu piirkonnale, et pole vahet, milliseid reforme sa ellu viid, sa ei tee ikkagi märkimisväärseid edusamme," nentis Butcher.

"Euroopa Liit peab samuti oma osa ära tegema ning eriti just otsuste puudumine liitumisläbirääkimiste alustamiseks Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga seab ohtu meie kohalolu ja kaalukuse piirkonnas," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Aga millal siis võiksid Albaania ja Põhja-Makedoonia liituda? Ekspertide hinnangul mitte lähiaastatel ja kindlaid tärmineid ei sea ka poliitikud.

"Ma ei toetanud ettepanekut (seada tähtaeg liitumisläbirääkimiste alustamiseks), sest ma usun, et see poleks täitnud oma eesmärki. Montenegro on avanud juba mitmeid läbirääkimispeatükke ja võib olla valmis juba väga varsti. Seega ei ütle ma Montenegrole, et teie tähtaeg on ka 2030. Ma ei usu tähtaegade seadmisse. Ma usun enda lubaduste täitmisse: kui tingimused on täidetud, siis saavad ka liitumisprotsessid alata. Praegu ei saa mingit liitumisprotsessi olla, sest ükski riik pole tingimusi täitnud," lausus Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: