Augustis laekus maksutulu eelarves prognoositust 11 protsenti enam
Augustis laekus eelarvesse kavandatust 11 protsenti rohkem maksutulu, maksulaekumine kasvas aastatagusega võrreldes 7,1 protsenti 722 miljoni euroni.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Merliin Laose sõnul on suvekuudel tasumiste kasv mullusega võrreldes aeglustunud, seda peamiselt tarbimismaksudest tulenevalt.
Palgafond kasvas augustis aastaga 10,3 protsenti. Keskmine töötasu aksvas 6,3 ja töökohtade arv 3,8 protsenti.
Sotsiaalmaksu tasuti augustis 10,7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis aastaga 10,8 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine langes augustis 25,8 protsenti ehk ligi 11 miljoni euro võrra. Languse taga oli peamiselt see, et riigiettevõtted ei jaotanud kasumit. Erasektori tulumaks jaotatud kasumilt kasvas augustis üle kahe miljoni euro võrra, tulumaks erisoodustustelt ligi miljoni euro võrra.
Käibemaksu laekumine kasvas augustis veidi aeglasemalt kui esimesel poolaastal, kuid kasv oli siiski tempokas ehk 8,3 protsenti.
Esimese kaheksa kuuga tasuti käibemaksu 1,77 miljardit eurot, mis ületab nii 2020. kui ka 2019. aasta taseme vastavalt 16,3 ja 10,6 protsendiga.
Käibemaksu tasumise suurenemist toetab kiirenev inflatsioon, mis küündis augustis 5 protsendini.
Käibemaksu tasumine kasvas enim jaemüügi ja mootorsõidukite müügi tõttu. Kaubanduse puhul mõjutas enim mootorikütuste jae- ja hulgimüük, mida toetas diislikütuse ja bensiini hinnakasv aastases võrdluses vastavalt 23 ja 16 protsenti. Mootorsõidukite müügi kasvu panustas enim sõiduautode ja väikebusside müük.
Aktsiiside kasv suvekuudel aeglustus
Aktsiiside tasumine võrreldes aasta varasemaga küll kasvas augustis, kuid on oluliselt tagasihoidlikum aasta alguse kasvudest. Suveperioodil tasuti aktsiise siiski mõnevõrra enam kui mullu.
Alkoholiaktsiisi tasumine suurenes augustis aastaga 4,5 protsenti, seda eelkõige kange alkoholi deklareerimise suurenemisest. Suve viimasel kuul suurenesid kange alkoholi kogused 6,6 protsenti. Õlle deklareerimine liikus võrreldes kange alkoholiga aga vastupidises suunas ning deklareerimine vähenes 2,3 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasumine augustis vähenes 2 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kuid tasumine üldiselt oli tavapärane ning vastab prognoositud tasemele.
Vähenemise taga on mullune kõrgem võrdlusbaas, kuna inimesed reisisid pandeemias rohkem autodega. Vähenenud on just bensiini deklareerimine, mis peegeldab eratarbijate käitumist.
Hinnatõus on aeglustanud ka diislikütuse deklareerimise kasvutempot. Samal trajektooril deklareerimisega liiguvad ka diislikütuse ja bensiini müügid - bensiini müük langes 7,2 protsenti ja diislikütuse kasvutempo aeglustus aastaga 5 protsendile.
Toimetaja: Barbara Oja