Tsiviilvaidlustes kaovad kohtulahenditest inimeste nimed

Maris Lauri.
Maris Lauri. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Justiitsministeerium plaanib kaotada tsiviilvaidluste kohtulahenditest inimeste nimede avalikustamise. Samas tahab ministeerium avalikustada kohtulahendeid enne nende jõustumist.

"Peame hoolitsema selle eest, et inimesed ei kardaks kohtusse pöörduda ainuüksi seepärast, et nad pelgavad sattuda seetõttu oma nime ja isiklike probleemidega meediasse," ütles justiitsminister Maris Lauri pressiteates.

"Eelnõu tagasisidegi toetab valdavalt arusaama, et kõigi kohtumenetluses osalenute nimed ei pea olema küberruumis avalikud. See pole kohtupidamise avalikkuse põhimõte, mida põhiseadus on ette näinud," lisas Lauri.

Samas pääseksid Lauri sõnul terviklikele lahenditele juurde ajakirjanikud, kes selleks eraldi põhjendusi esitama ei pea.

"Ministeerium usub ja jääb lootma ajakirjanike eetilisusele inimeste probleemide avalikustamisel," märkis justiitsminister.

Ettevõtete nimed jäävad lahendites enamasti avalikuks. Samuti jäävad avalikuks kriminaalmenetlustes süüdi või õigeks mõistetud inimeste nimed. Inimestel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist.

Lisaks nimede varjamisele plaanitakse tulevikus muuta avalikuks jõustumata kohtuotsused. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist märkega "jõustumata". Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse "jõustunud" või "tühistatud".

Praegu ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, sest praktikas ei toimu kohtulahendite avalikult kuulutamist üritusena, millel saaks osaleda.

Samuti ei väljastata kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele kohtukantseleist. Avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, kuid praegusel ajal menetletakse juba enam kui pooled kohtuasjad kirjalikult. Seega suuliselt lahendi kuulutamist ei toimu.

Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused, nagu näiteks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu andmise määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas varem tehtud maakohtu lahend.

Samuti võib tulevikus õigusemõistmise huvides kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Eelduslikult hakatakse ülekande tegemise võimalust kasutama laiema avaliku huvi all olevate haldusasjade puhul.

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega inimesele, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.

Justiitsministeerium kinnitas muudatused kolmapäeval peetud ümarlaual, kus osalesid meedia ja kohtunikkonna esindajad.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: