Kohalikel omavalitsustel on hetkel võimalus moodustada oma korrakaitseüksus. Üks sellistest näidetest on Tallinnas tegutsev munitsipaalpolitsei, kuid siseministeerium näeb, et selliste üksuste rolli võiks suurendada ning selleks nende õigusi laiendada.

Ehkki omavalitsustele on antud riikliku järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetluse õigus, ei saa nad tegelikkuses efektiivselt sekkuda, korrarikkumist lõpetada ja oma ülesannet lõpule viia.

Seetõttu jäävad mitmed korrarikkumised, näiteks linnaruumi sodimised, avalikud lärmamised ja alkoholi tarvitamine või lagunenud hoonetes turnimised reageeringuta, sest politseipatrulli reageerimiseks ei ole.

Liiklusohutuse tõstmise lahendusena näeb siseministeerium võimalust anda kohalikele omavalitsustele õigus paigaldada oma territooriumile liiklusjärelevalve süsteeme.

Muudatuse tulemusel hakkaks teedele näiteks kiiruskaamerate paigaldamine ja kasutamine toimuma kolmepoolse koostööna. Omavalitsuste ülesanne on seadmete ostmine ja haldamine, transpordiameti ülesanne süsteemi andmekogu haldamine ja politsei ülesanne kirjaliku hoiatamismenetluse tegemine.

50 protsenti laekuvast trahvitulust läheks kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Lisaks nähakse arenguvõimalusi kohaliku tasandi koostöös, kus turvalisuse ja ennetusega seotud tegevused oleks selgelt määratud ühe konkreetse kohaliku omavalitsuse komisjoni või nõukogu töös. Seejuures leitakse siseministeeriumis, et kogukondadele ja vabaühendustele võiks pakkuda nõustamist.

Ministeerium soovib teha ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise kohalikule omavalitsusele riigikaitseülesandeks. See tähendab, et omavalitsus peab aitama kaasa oma territooriumil viibivate inimeste evakueerimisele, korraldama nende toitlustamise ja majutamise ning tagama selleks vajalikud evakuatsioonikohad.

Ennetustegevus ja sotsiaalabi küsimused peaks olema kohalike omavalitsuste kanda

Siseministeerium soovib kohustada omavalitsusi looma ravivõimekust või sõltuvusprobleemi põhjuseid leevendavaid teenuseid kainenema viidud inimestele.

Kui kainestusmajade pidamises osaleks Eestis senisest enam kohalikke omavalitsusi, saaksid nad ka tõhusamalt tegeleda sõltuvushäiretega isikutele jätkuteenuste või sotsiaalteenuste tutvustamisega, leiab siseministeerium.

Seejuures viitavad nad Tervise Arengu Instituudi 2012. aastal esitatud ettepanekule, kus kohalikul omavalitsusel peaks olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui avaliku korra rikkumine, millega politsei peaks tegelema.

Samuti soovib siseministeerium, et kohalikud omavalitsused tagaksid vältimatu sotsiaalabi kättesaadavuse ööpäev läbi.

Praegu on probleem eelkõige selles, et peale kella viit õhtul puudub lastekaitseametniku või sotsiaaltöötaja võimekus sekkuda ja abi anda elanikele, kes sotsiaalsete probleemide lahendamiseks pöörduvad sellisel juhul politsei poole.

Ehkki seadusega on küll sätestatud omavalitsusele ülesanne tagada sotsiaalabi ja -teenused, ei ole praktikas need abivajajale tagatud.

Vältimatu sotsiaalabi teenuse tugevdamisega tekiks elanikel paremad võimalused saada vajalikku majutusteenust, näiteks perevägivalla juhtumites.

Lisaks tuuakse välja, et politseitöö eripära eeldab kiiret tegutsemist, kuid lastega seotud juhtumites võivad nad vajada hoopis rahulikku ja turvatunnet toetavat suhtlemist, mida pole politseinikel alati võimalik pakkuda.

Veevõtukohtade rajamise kohustus suunduks inimestelt omavalitsusele

Samuti näeb siseministeerium vajadust laiendada kohalike omavalitsuste kohustusi seoses veevõtukohtadega.

Nimelt peab ministeerium nende rajamise kohustuse panemist inimestele ebamõistlikuks, sest kohad luuakse tihti suuremale hulgale hoonetele, näiteks uusarenduste puhul korraga.

Samas kaoksid muudatuse tulemusena ära omaniketa veevõtukohad, mida keegi ei hoolda.

Valitsus ootab ettepanekuid kohalike omavalitsuste rolli – õiguste ja kohustuste – suurendamiseks ettepanekuid veel haridus- ja teadusministeeriumilt, keskkonna, kultuuri-, maaelu-, majandus ja kommunikatsiooni- ning sotsiaalministeeriumilt.