Laupäeval röövitud misjonärid on USA kodanikud, üks misjonär on ka Kanada kodanik. Röövitute hulgas on viis meest, seitse naist ja viis last. Noorim laps on väidetavalt ainult kaheaastane.

Misjonäride röövimine viitab sellele, et Haitit kontrollivad kriminaalsed jõugud. Riigis elab umbes 11 miljonit inimest, kes peavad nüüd taluma isehakanud sõjapealike vägivalda, vahendas The Wall Street Journal.  

Haitil tegutseb umbes 100 erinevat kriminaalset jõuku. Nad saavad sissetuleku relvakaubandusest, salakaubaveost ja inimröövidest. Jõukudel on sidemed ka Haiti erakondade ja ärimeestega. 

Haiti peaminister Ariel Henry pidi pühapäeval osalema riigi asutaja Jean-Jaques Dessalinesi surma-aastapäeval. Henry ja tema saatjaskond ei jõudnudki aga aastapäeva tähistama. Tema meeskonda tabas pealinnas vaenulik tuli ja peaminister pidi põgenema. 

Pärast peaministri põgenemist ilmus aastapäeva tähistamisele Haiti kõige tähtsam jõugujuht Jimmy Cherizier. Ta oli valges ülikonnas ja asetas Dessalinesi hauale lillepärja, vahendas The Wall Street Journal. 

Cherizier juhib jõukude liitu, mille nimi on G9. Cherizier on endine politseinik. Ta juhtis 2018. aastal rivaalitsevate organisatsioonide vastast rünnakut, kus sai surma vähemalt 71 inimest. Hävis vähemalt 400 eluaset.

Cherizieril on ka poliitilised ambitsioonid, ta jagab vaestele toitu ja tema jõuguliikmed patrullivad slummide tänavatel. 

"Need jõugujuhid on sõjapealike kaasaegne ekvivalent. Nad on paremini relvastatud kui politsei ja kurjategijaid on rohkem kui korrakaitsjaid," ütles Florida ülikooli teadlane Eduardo Gamarra. 

Inimröövide poolest on kurikuulus 400 Mazowo jõuk. Jõuk röövis laupäeval ka USA misjonärid. Mawozo on kreoolikeelne sõna, mis viitab inimesele, kes on pärit maapiirkonnast. Sama jõuk röövis aprillis rühma katoliku kiriku vaimulikke.

"Haiti on praktiliselt nagu Somaalia, riik on läbikukkunud ja kurjategijad täitsid valitsuse poolt maha jäetud võimuvaakumi. Keegi ei takista nende omavolilist tegutsemist," ütles Gamarra. 

Ebastabiilsus Haitil ohustab tervet Kariibi mere regiooni. Haitil on maismaapiir Dominikaani Vabariigiga, kus kardetakse sisserände suurenemist. 

Kolmapäeval kohtuvad Panamas Dominikaani Vabariigi, Panama ja Costa Rica presidendid, et arutada olukorra halvenemist Haitil.